Mikroettevõtja

Mikroettevõtja on raamatupidamise seaduse järgi kõige väiksem ettevõtte kategooria Eestis. Mikroettevõtja lisandus ettevõtete liigitusse 1. jaanuaril 2016 jõustunud seadusemuudatuste tulemusena. Seadusemuudatuse eesmärk oli lihtsustada mikro- ja väikeettevõtjate tegevust ning aruandlust.

Juba 2003. aastal soovitas Euroopa Komisjon riikidel leevendada väike- ja mikroettevõtete aruandlust, kuid sellal ei pidanud Rahandusministeerium koostöös asjaomaste valdkondade esindajatega asjade sellist käiku vajalikuks.

Mikroettevõtja määratlus

Eestis

Raamatupidamise seaduse järgi on mikroettevõtja raamatupidamiskohustuslane, kelle aruandekuupäeva näitajatest kaks ei ületa järgmisi näitajaid:

- varad kokku 450 000 eurot,

- aruandeaasta tulu 900 000 eurot

- keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 10 inimest;

[RT I, 07.01.2025, 1 - jõust. 17.01.2025]

Euroopa Liidus

Euroopa Komisjon defineerib keskmise ja väikese suurusega ettevõtjaid erinevalt. Euroopa Komisjoni definitsiooni järgi vastab mikroettevõte järgmistele tingimustele:

• vähem kui kümme töötajat;
• käive või bilansimaht alla 2 miljoni euro.

Sellest määratlusest lähtub komisjon ka toetuste määramisel, ettenähtud nõuete vähendamisel ja vähendatud tasude kohandamisel.

Mikroettevõtja aruandlus

Kui 2015. aastani pidid kõik ettevõtted koostama samadele nõuetele vastava aastaaruande, siis majandusaastatel, mis algavad alates 1. jaanuarist 2016, on nõuded eri kategooriate ettevõtete jaoks erinevad. Uuendusena võivad mikro- ja väikeettevõtjad esitada majandusaasta kohta täismahus aastaaruande asemel lühendatud aastaaruande. Lisaks võivad mikroettevõtjad soovi korral koostada ka väikeettevõtja lühendatud või täismahus aruande. Mikroettevõtja lühendatud majandusaastaaruanne koosneb kahest põhiaruandest (lühike bilanss ja kasumiaruanne) ning kuni kolmest lisast. Kui mikroettevõtja koostab lühendatud aruande, ei pea ta koostama tegevusaruannet.

Vaata ka

• Ettevõtluskonto
• Väikeettevõte