Rakvere Kolmainu kirik

Rakvere Kolmainu kirik ehk Rakvere Mihkli kirik on kirik Rakveres Pika tänava ääres.

See rajati 15. sajandi alguses Rakvere vanalinna.

Rakvere Kolmainu kirikut kasutab EELK Rakvere Kolmainu kogudus. Aastatel 1835–1939 tegutses seal ka Rakvere saksa kogudus.

Kiriku kellatornis mängib kariljon Arvo Pärdi spetsiaalselt Rakvere Kolmainu kiriku keskpäevase kellamängu jaoks kirjutatud umbes minutipikkust teost.^[1]

Kirikulugu

Keskajal asus Rakvere linnuses asus katoliku kiriku Maarja kirik, eeslinnas oli puukirik kihelkonna rahvale. Alustatud Rakvere linna (1302) kivikiriku ehitus seiskus 1400. aastal müürimeister Simoni lahkumise tõttu, kuid 1427. aastal lõpetas müürimeister Andreas kivikiriku ehituse (aastaks 1430?). 1508. aastal algas ka Rakveres frantsisklaste Püha Mihkli mungakloostri ehitus.

Liivi sõjas lammutasid 1559. aastal Moskava tsaaririigi väed nii kloostri kui kiriku, et kindlustada Rakvere linnust, Rootsi-Poola 1600–1611 sõjas 1604. aastal Poola vägede lahkumisel purustati kirik ja see jäi varemetesse, 1605. aastal rootslaste vallutuse järel rajati Rakvere kirikuaeda puukirik, kivikirik oli varemetes.

Rootsi valitsusajal 1643. aastal nimetati puukirik Mihkli kirikuks^[2], 1647. aastal valmis kirikuaias uus, suurem puukirik. 1684. aastal alustati kivikiriku taastamist seniste varemete kohal ning 1691. aastal valmis kivikirik taastatud kujul. 1698. aastal pühitses luterlik Eestimaa ja Tallinna piiskop Joachim Salemann 3. juulil kiriku mitte Mihkli, vaid Kolmainu kirikuks.

Põhjasõja lahingutes 1703 ja 1704 hävisid kiriku tornikiiver, torni puust vahelaed ja katus. 1730. aastal kirik taastati uuesti ja 1755. aastal valmis kiriku tornikiiver. 1772. aastal hävitas kahjutuli Rakvere kirikumõisa koos raamatute ja arhiiviga. 1773. aasta osteti kirikusse orel, 1836. aastal torni paigaldati ajanäitajast kell. 1836. aastal tabas Rakvere kirikut pikselöök. 1852. aastal ehitati uus, praegune tornikiiver, 1853. aastal ehitati kirikusse külgväärid (1892 kahekordseks). 1855. aastal pandi Rakvere kirikus üles uus, kunstnik Carl Waltheri loodud altarimaal „Kolgata“. 1858. aastal ehitas Gustav Normann Rakvere kirikule uue oreli. 1892. aastal suurendati kiriku aknaid, mis on säilinud nõnda tänaseni.

1918. aastal sai kirik elektrivalguse, 19. detsember 1918 – 11. jaanuar 1919 kirik muudeti Eesti Töörahva Kommuuni poolt rahvamajaks. 1922. aastal seati kirikusse sisse ahiküte. 1925. aastal pühitseti praegune, vendade Kriisade ehitatud orel. 1957. aastal restaureeriti kantsel ja altar ning kiriku sisemus sai praeguse värvilahenduse.