Rakvere ajalugu

Rakvere ajalugu on ülevaade Rakvere linna minevikust.

Eesti muinasmaakonnad

KeskaegRedigeeri

Hilisema kivist Rakvere linnuse kohal asus varem üks suuremaid muinaseesti linnuseid, mida tunti juba 12. sajandil Tarvanpea nime all. Aastatel 12191220 alistas ja ristis Taani kuningas Virumaa alad. Taanlased asusid selle kohale oma kantsi rajama arvatavasti 13. sajandi II veerandil, kasutades algul eestlaste rajatud valli ja puitpalissaadi. Siis rajati ka Rakvere Vallimäel Rakvere ordulinnuse esimesed kivihooned, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri katked hilisema pealinnuse edelanurgas. Tarvanpea asulat mainitakse esimest korda Läti Henriku kroonikas 1226. aastal. 1252. aastal nimetati taanlaste uut tugikohta linnust Wesenberghiks (Tarvanpea keskalamsaksa keeles).

  Pikemalt artiklis Eestimaa hertsogkond, Taani valdused Eestis
 
Läänemere-äärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, 12251250. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas.
 
Rakvere linna pitsat 14. sajandil

1267. aastal hakati võitlema õiguste üle kontrollida kaubandust ja laevatamist Narva jõel. Novgorodi väed vürst Juri juhtimisel tungisid Virumaale Rakvereni ja rüüstasid raskelt piirkonda. Nad kaotasid ühe oma pealikest ja muid tähtsaid mehi, aga kindlust vallutada ei suudetud, seega pöördusid nad tagasi. 1268. aasta jaanuaris tuli mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (umbes 30 000 meest) üle Narva jõe ja läks Rakvere alla.

1302. aastal sai linnuse juurde kujunenud Wesenberghi asula Lübecki linnaõigused. 1346. aastal müüs Taani kuningas Valdemar IV pärast Jüriöö ülestõusu oma Eestimaa valdused (Harju- ja Virumaa koos Tallinna, Rakvere ja Narva linnusega) Saksa ordu ordumeistrile Goswin von Herikelile umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marga) eest. Saksa ordu pantis need 1347. aastal Liivi ordule.

  Pikemalt artiklis Virumaa, Harju-Viru rüütelkond

OrduaegRedigeeri

  Pikemalt artiklis Rakvere kihelkond

Rakvere linna kujunemist mõjutasid seda edelast ja läänest ümbritsenud Rakvere mõisa ja ida pool asunud Rakvere kirikumõisa valdused. Selle tõttu kujunes linn algul põhjast kagusse suunduva kaarena, mis oli keskosas Vallimäe ja kiriku vahelisel alal vaid mõnisada sammu lai.

Liivimaa sõdaRedigeeri

Vene-Liivi sõjas, 1558. aastal pärast seda, kui Vene väed Narva alistasid, jättis Rakveret kaitsnud saksa garnison linnuse maha ja ala võttis 1558. aasta augustis üle Boris Kolõtševi salk. Samal aastal sai Rakvere Moskva tsaaririigi kontrolli all oleva maakonna keskuseks ning oli tugevalt kindlustatud. Rakvere kindlusmüüri ehitamiseks aga lammutati Rakvere linnas frantsisklaste Püha Mihkli katoliku kiriku mungaklooster, Mihkli kirik, gildimaja ja mõni kodanike kivimaja.

Liivimaa sõja algetapi Vene-Liivi sõja tulemusel aastatel 1558–1561 läksid Venemaa tsaaririigi valdusse Narva, Tartu ja Alutaguse, mõningad Järvamaa ja Virumaa maakonnad ning Venemaaga piirnevad alad.

Järgnevas Liivimaa sõjas 1568. aastal piirasid Pärnust tulnud Poola kuningat pooldanud mõisamehed edutult Rakveret ja põletasid maha linna ümbritsenud alevi. 1572. ja 1574. aastal piirasid linnust Rootsi väed, kuid samuti tulemusteta. Edu saatis 1581. aastal linnust piiranud Rootsi vägesid, keda juhtis Pontus De la Gardie. Vene garnison kapituleerus 4. märtsil 1581. Linn läks Rootsi haldusse 1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga.

Pljussa vaherahuga määratletud uue piiriga Rootsi ja Venemaa tsaaririigi vahel muutus Rakvere endisest piirilinnast sisemaalinnaks, mis soodustas linna arengut ja kaubandust, kuid 1590. aastal algas uus sõjategevus Venemaaga kahekümne viie aastases sõjasVene-Rootsi sõda. 2. veebruaril 1590 jõudsid Ivangorodi ja Narva linnuste alla Vene põhiväed ning hakati kindlusi piirama. Narva ja Ivangorodi piiramise ajal rüüstasid Vene ratsaväed ka Alutaguse ja Rakvere piirkonnas. Rootsi väed astusid venelastele vastu 4. veebruaril 90 km kaugusel Narvast. Lahing toimus Varja ja Pikaristi postijaama vahel, selles langenuile paigaldati Viru-Nigula lähedale Kõrkküla kivirist.

 
Rakvere mõisa peahoone ja teatrihoone

Rakvere allakäikRedigeeri

1618. aastal läänistati Rakvere linnuse ala 20 adramaa ja Toolse linnusega hollandlane Reinoud van Brederodele (1567–1633), kelle oli Rootsi kuningas Gustav II Adolf teinud 12. juunil 1616 Rakvere vabahärraks ja kes oli Hollandi saadikuna osalenud Stolbovo rahuläbirääkimistel. Loodi Rakvere mõis.

1631. aastal andis Gustav II Adolf Brederodele ka Rakvere linna. Sõdades laastatud linn kaotas Brederode eraomanduses omavalitsuse ja kohtupidamisõiguse ning mandus aleviks. 1669. aastal omandasid Rakvere mõisa Tiesenhausenid ja 19. sajandi keskel Rennenkampffid.

PõhjasõjasRedigeeri

Põhjasõja ajal 1703. aastal koondas Wolmar Anton von Schlippenbach väed Lääne-Virumaale, kuid jättis piiräärsed idapoolsed alad Vene vägede meelevalda. Vene rüüsteväe liikumisel Viru-Nigula kihelkonda taganesid Rootsi väed Sõmerult Rakverre ja seejärel Tallinnasse. 5. septembril ületasid Vene väed Kunda jõe ning eelväed tungisid Rakverre, kus viimased Rootsi väed süütasid linnas asunud moonalaod ja taganesid lahinguta.

Vene väed tapsid Rakverre jäänud linnaelanikud, põletasid linna maha ja lõid uue tugipunkti Rakvere juurde, kust kalmõkid jt suundusid Haljala, Kadrina, Rakvere, Jakobi ja Simuna kihelkonda, mis rüüstati kahe päeva jooksul. Virumaa järel tungisid Vene rüüstesalgad Järvamaale.

UusaegRedigeeri

1783. aastal kehtestati Venemaa keisririigis asehalduskonnad ja loodi Tallinna asehalduskonna Rakvere kreis. Wesenbergi linn osteti Tiesenhausenilt 45 011 rubla eest ära ja nimetati üheks Eestimaa kubermangu kreisilinnaks. 1805. aastal asutati Rakveres kreiskool, 1814. aastal algkool.

1870. aastal avati Rakveres Balti Raudtee Seltsi Balti raudteeliinil Rakvere raudteejaam. 1912. aastal asutati Rakvere Õpetajate Seminar.

  Pikemalt artiklis Wesenbergi kreis, Viru maakond, Rakvere rajoon, Lääne-Viru maakond