Tönnes Maydell
 |
See artikkel räägib Rootsi admiralist ja Eestimaa rüütelkonna peamehest, teiste samanimeliste kohta vaata: Tönnes Maydell (täpsustus) |
Tönnes Maydell "vanem" (suri 25. septembril 1600 Pärnus) oli Eestimaa aadlik.
Maydelli isa oli Tönnes Maydell (t.a. Johann Maydell), kes oli Saare-Lääne piiskopi vasall.
Ta astus ilmselt 1560. aastatel Rootsi riigi teenistusse ning tegi küllaltki muljetavaldavat karjääri: 1590. aasta esindas ta Rootsi poolt rahuläbirääkimistel Vene Tsaaririigiga, mis lõpetas 1590. alanud Vene-Rootsi sõja (mille tulemused kinnitas 1595. aastal Täyssinä rahu), 1593. aastal oli ta ka Rootsi delegatsiooni esindaja Poola kuninga Zygmunt III Waza juures.
1593. aastal tõusis ta Eestimaa rüütelkonna esimeseks peameheks (oli sel kohal kuni 1598. aastani) ning Rootsi Peipsi järve flotilli admiraliks. Lisaks sellele oli ta mitmete Rootsi kindluste ülem (1581–1582 Toolse, 1582–1584 Tallinna, 1584–1586 Haapsalu ja 1586–1599 Koluvere lossipealik). Alates 20. septembrist 1570 Tallinna kodanik.
Maydell suri tõenäoliselt 25. septembril aastal 1600, ent kindlat teavet selle kohta pole. On teada, et päev varem koostas ta testamendi ning sama aasta 31. detsembril oli ta surnud.
Maydell on peamiselt tuntud oma vastukirjaga Balthasar Russowi kroonikale, kus ta viimast rumalaks taluhärjaks ehk matsist mittesakslaseks (eestlaseks) sõimab. Asja muudab irooniliseks see, et Maydellide suguvõsa pärineb eesti aadlike seast[viide?].
Maydelli tegelaskuju on kasutanud Jaan Kross oma teoses "Kolme katku vahel".
Talle kuulusid Harjumaal Hageri Maidla (Pernorm; Wredenhagen) mõis[1] ja Läänemaal 12. juulil 1594 Sigismund III-e poolt kingitud Koluvere linnuselääni Maidla (Tockumbeck) mõisa moodustanud külad.[2]
PerekondRedigeeri
Ta oli abielus Catharina Schneideriga (Snider), kes oli Tallinna kodaniku Andresz Schneideri ja tõenäoliselt Catharina Honerjegeri tütar.[3] Abielust sündisid:[4]
- Tõnnies Maydell "noorem" (1590–1604), Taebla mõisnik, oli abielus Karl Horni tütrega
- Georg (Jürgen) Maydell, Kullamaa Maidla ja Hageri Maidla mõisnik, Eestimaa aadlilipkonna rittmeister, Koluvere lossi asehaldur (1614), Eestimaa maanõunik (1617) ja rüütelkonna esindaja Stockholmis (1629, 1634). Edise mõisniku, jalaväekindrali ja Rootsi vabahärra Georg Johann von Maydelli (1648–1710 Tallinn) vanaisa.[5]
- Hermann Maydell (suri 1639), kuninglik poola kammerhärra, Piltene staarost ja pandihärra, 18. sajandi alguseks kadunud Maydellide Kuramaa Dundaga mõisa (sks. Dondangen) haru esivanem
- Johann Maydell, poola ooberst
- Katharina Maydell, Koila mõisniku Wilhelm von Wrangelli abikaasa[6]
- Gerke (Gietke, Gerdruta) Maydell, Saaremaa Jööri mõisniku Claus Weddewesi (ka Claes Wedwes) ja Harjumaa Purila mõisniku major Michael von Engelhardti (suri 1651) abikaasa
ViitedRedigeeri
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Maidla mõis (Hageri khk)
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Maidla mõis (Kullamaa khk)
- ↑ Maydellid raamatus: Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 1 , Görlitz, 1930, lk.134, lk.136 (Parandused lk.23)
- ↑ Maydellid raamatus: Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1 Livland, Bd. 1 , Görlitz, 1930, lk.615
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... 1754, lk.133
- ↑ Wrangellid raamatus: Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 1 , Görlitz, 1930, lk.556