Ava peamenüü

Südalinn on Rakvere linnaosa. Piirkonnas asuvad ärihooned, kauplused, turg, toitlustusasutused, meelelahutusasutused, pangakontorid, polikliinik, raamatukogu, kohtumaja, bussijaam. Linnaosa jääb C. R. Jakobsoni, Tallinna, Võidu, Tuleviku tänavate vahele. Linnaosa vanemaks on Toomas Lumi.[1]

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Rakvere Südalinn hakkas välja kujunema 19. sajandi viimastel kümnenditel, sest linna peatänavaks sai raudteejaama poole kulgev Peterburi tee ja Turuplatsi üle toomine Pikalt tänavalt praegusele Keskväljakule. 1920. - 30. aastatel nihkus Rakvere keskus Turuplatsist lõuna poole, sest omandati maaseadusega ühenduses kirikumõisa maad 1919. aastal.[2]

Olulisemad objektidRedigeeri

Südalinnas vahelduvad modernsed hooned ajalooliste hoonetega. Keskväljak sai modernse ilme 2004. aastast. Keskväljaku ääres asub Rakvere pangahoone, mis ehitati 1932-33, selle projekteeris ehitusinsener F. G. Adoff. Keskväjaku serval on punastest tellistest kahekorruseline maja, milles Matsoni äri. Juhan Matson oli kunagine kaupmees ja ehitas selle maja 1905. aastal. Teises vanas telliskivihoones tegutseb Berliini Trahter. Samal kohal tegutses söögi- ja joogikoht juba 19. sajandi lõpus. Siis oli tavaline panna trahteritele mingi kauge paiga nimi. Keskväljaku äärde koonduvad Kroonikeskus, Turukaubamaja, Säästumarket. Laada tänaval asub medotisti koguduse väike puukirik, tänava nurgal purskkaevu park.[3]

TänavaidRedigeeri

Südalinna asumis asuvad tänavad: Lai, Laada, Posti, F. G. Adoffi, L. Koidula, E. Vilde, Veski.

GaleriiRedigeeri

 
Rakvere Keskväljak

ViitedRedigeeri

  1. "Südalinn võlub vaheldusrikkusega". Virumaa Teataja, nr. 148, 2. august 2014. Vaadatud 14.09.2017.
  2. O. Kirss (2007). Jalutaja teejuht. Rakvere. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus. Lk 107. 
  3. "KESKVÄLJAK – südalinna süda". Virumaa Teataja, nr. 148, 2. august 2014. Vaadatud 14.09.2017.