Südalinn (Rakvere)

Südalinn on Rakvere linnaosa. Rakvere Südalinna linnaosa piirneb lääne poolt Spordi ja C. R. Jakobsoni tänavatega, põhja poolt Tallinna tänavaga, ida poolt Võidu tänavaga, lõunast Tuleviku ja Lydia Koidula tänavatega.

Linnaosa vanem on Toomas Lumi.[1]

RakvereOSM-2007.png
Map of Rakvere, central part.png

TänavaidRedigeeri

Südalinna asumis asuvad: Lai, Laada, F. G. Adoffi, E. Vilde tänavad; osaliselt Posti, L.Koidula, Veski, Rohuaia ja Saue tänavad. Aadressil Turu plats 1 asub Keskväljak.

 
Rakvere turuhoone, Laada tänav 14

Olulisemad objektidRedigeeri

Linnaosas asuvad ärihooned, Rakvere turuhoone, Rimi Baltic kauplus, Kroonikeskus, endine Eesti Panga Rakvere osakonna hoone, toitlustusasutused, kauplused, pangakontorid, polikliinik, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu hoone, Rakvere kohtuhoone, Rakvere bussijaam, Rakvere tervisekeskuse hoone, OG Elektra AS Turukaubamaja, endine kino "Ilo" hoone, samuti 4-5 korruselised korterelamud.

 
Viru maakohtu Rakvere kohtuhoone, Rohuaia tn 8

Südalinnas vahelduvad tänapäevased hooned ajalooliste hoonetega. Keskväljak sai modernse ilme 2004. aastal. Keskväljaku ääres asub Eesti Panga Rakvere osakonna hoone, mis ehitati aastatel 1932–1933, selle projekteeris ehitusinsener Ferdinand Gustav Adoff. Ferdinand Gustav Adoffi projekteeritud on mitmed 1920 – 1930. aastatel Rakveres ehitatud hooned. Keskväljaku serval on punastest tellistest kahekorruseline maja – Matsoni äri. Juhan Matson oli kunagine kaupmees ja ehitas selle maja 1905. aastal. Teises vanas telliskivihoones tegutseb Berliini Trahter. Samal kohal tegutses söögi- ja joogikoht juba 19. sajandi lõpus. Siis oli tavaline panna trahteritele mingi kauge paiga nimi. 1928. aastal valmis Ferdinand Gustav Adoffi projekteeritud turuhoone, mis ehitati 1926–1928. Turuhoonest põhja pool asus turg ja lõuna pool laadaplats. Täna hoones turgu ei tegutse, majas paiknevad erinevad kauplused ja bürood.

Keskväljaku ümber on koondunud Kroonikeskus, Rakvere turuhoone, endine kaubamaja Tsentrum, Berliini Trahter, pangahoone. Laada tänaval asub Eesti Metodisti Kiriku EMK Rakvere koguduse väike puukirik. Tallinna ja Laada tänavate nurgal asub park purskkaevuga. Aadressil Laada 17 asuv puithoone oli aastast 1944 Rakvere linna aukodaniku Arvo Pärdi lapse- ja koolipõlvekodu.[2]

AjaluguRedigeeri

Lai tänav oli algselt Rakvere mõisa karjatee, linnatänavaks kujunes see alles 19. sajandil. Posti tänav kuulub samuti Rakvere vanimate tänavate hulka. Oma nime kandis ta juba 19. sajandil, kuna Laia tänava ja Posti tänava nurgal tegutses Tallinna–Peterburi postimaantee Rakvere hobupostijaam.[3]

Rakvere südalinn hakkas välja kujunema 19. sajandi viimastel kümnenditel, kui linna peatänavaks sai Rakvere raudteejaama poole kulgev Peterburi tänav (praegu Tallinna tänav) ja turuplats toodi Pikalt tänavalt kiriku juurest 1906. aastal praeguse Keskväljaku kohale. Turuplats kujunes linna keskseks väljakuks, siin toimusid lisaks laatadele tuletõrjujate ning sõjaväeparaadid, rahvakoosolekud, kontserdid. 1920.–1930. aastatel saadi turuplatsist lõuna poole täiendavad ehitusalad, sest omandati maaseadusega ühenduses kirikumõisa maad 1919. aastal.[4]

ViitedRedigeeri

  1. "Südalinn võlub vaheldusrikkusega". Virumaa Teataja, nr. 148, 2. august 2014. Vaadatud 14.09.2017.
  2. "KESKVÄLJAK – südalinna süda". Virumaa Teataja, nr. 148, 2. august 2014. Vaadatud 14.09.2017.
  3. Odette Kirss. "Rakvere ajalugu", Tallinn, Kirjastus Tänapäev, 2003.
  4. O. Kirss (2007). Jalutaja teejuht. Rakvere. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus. Lk 107.