Kaitseliidu Narva malev

Kaitseliidu Narva malev oli Kaitseliidu malev enne Kaitseliidu laialisaatmist 1940. aastal.

Kaitseliidu Narva malev
Kaitseliit emblem.svg
Asutatud 1918
Peakorter Viru tänav 6, Narva
Narva raekoda, Narva
Tegevuspiirkond Narva
Juhtkond staabikapten Heinrich Laretei (1918)
Jaan Lepp (1926–1938)
Ernst Soomuste kt. (1936–1939)
Ernst Soomuste (1939–1940)
Emaorganisatsioon Kaitseliit

Aastatel 1926–1938 oli maleva pealikuks Jaan Lepp. 1936. aastast oli Ernst Soomuste pealiku ajutine kohusetäitja ning 1939–1940 pealik.

AjaluguRedigeeri

13. novembril 1918. aastal peeti Narvas eesti ohvitseride koosolek, millest võtsid osa umbes 15 isikut sh Heinrich Laretei, Robert Tuisk, Richard Övel, R. Taalder, Karl Rostfeldt, Richard Ulm, R. Õiglane, August Pahla, Heinrich Tarto, Voldemar Palitser, Jaan Treufeldt jt. Koosolekul selgitati poliitilist momenti ja otsustati asuda enda organiseerimisele, astudes asutatavasse Kaitseliidu Narva osakonda ja avada vastuvõtmise büroo Viru tänaval nr. 6.

13. novembril 1918. aastal määrati Virumaa Kaitseliidu ülemaks ja formeerijaks staabikapten Heinrich Laretei ja 14. novembril avaldas Narva Kaitseliidu ülem üleskutse linna elanikele müürikuulutustel ja kohalikus "Meie Elus":

„"Narva ja ümbruskonna elanikud!

Eesti Ajutise valitsuse nimel on mind kohustatud Narvas ja tema ümbruskonnas Kaitseliitu luua, et rahva julgeolekut ja varandusi seni kaitsta, kuni Eesti Asutava Kogu poolt põhjalikud määrused selleks väljalöötatakse. Seda kohustust ja kõigi kodanikkude huvisid silmas pidades, panen mina kõigile kodanikkudele südame peale, kõige jõuga kaasa aidata ja koos töötada, et mitte võimalusi anda vägivallale ja korratuste tekkimisele, mis meie maa hävinemisele ja hukatusele viiks. Palun kõiki kodanikke 18—35 aasta vanuseni, kes korra ja julgeoleku kindlustamist tarvilikuks peavad. Kaitseliidu büroosse tulla ennast üleskirjutama, kus ka igasuguseid juhatusi ja teateid antakse. Büroo asub Viru uul. Mülleri majas, endises näpupasside väljaandmise kohas. Kõik eestlased ohvitserid ja endised Eesti divisjonis teeninud ohvitserid peavad viibimata ennast sealsamas ülesandma. Büroo on avatud igapäev kella 9-12 ja 2—5. Narvas, 14. nov. 1918. a.“

Narva ja ümbruskonna Kaitseliidu ülem staabi-kapten Laretei.

15. novembril anti Kaitseliidu Narva osakonna ülema poolt välja esimene käskkiri Kaitseliidu Narva osakonnale, millega määrati: Kaitseliidu Narva osakonna ülemaks staabikapten Heinrich Laretei, K/L. Narva osakonna adjutandiks lipnik Robert Tuisk, linna komandandiks Richard Övel, ajutiseks linna miilitsaülemaks Voldemar Palitser, K/L. büroo juhatajaks Richard Ulm.

Kuni 22. novembrini käis registreerimas keskmiselt 15–20 inimest päevas, kokku registreeriti 120 kaitseliitlase ümber. Sakslaste poolt Kreenholmi puuvilla aitadest anti sakslaste poolt 200 jaapani vintpüssi ja piiratud arvul padruneid, ehkki saadud 200 püssist olid paljud kõlbmatud, kuid paar kasti oli tuliuusi. Kaitseliidu korraldamisele asuti ka Narva ümbruse valdades ja Narva-Jõesuus: lipnik Nurk kogus Vaivara vallas umbes 20 meest, nooremleitnant Johannes Remmel Narva-Jõesuus – 18 meest. 21. novembril alustas Narvas polkovnik Aleksander Seiman4-da Eesti Rahvaväe polgu" formeerimisele. 22. novembril saabus Narva Vaivara kaitseliitlaste salk – 54 meest alamkapten Nikolai Steinmanniga eesotsas, salk oli ka aluseks 4. jalaväepolgule, moodustades polgu I kompanii.

22. novembril Kulgu lahingust võtsid osa üksikud Narva kaitseliitlased omal algatusel koos saksa sõduritega. Saksa vägede taandumisel Narvast, lahkusid viimaste saksa väeosadega Narvast ka kaitseliitlased.

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri