Viru Keemia Grupp

Viru Keemia Grupp on Eesti suurtööstusettevõte ning suurim põlevkiviõlitootja nii Eestis kui ka maailmas. Tegutsetakse kogu põlevkivi töötlemise ahelas põlevkivi kaevandamisest suure puhtusastmega peenkemikaalide tootmiseni.

Viru Keemia Grupp
Asutatud	1924
Peakorter	Kohtla-Järve, Ida-Virumaa
Võtmeisikud	Ahti Asmann (juhatuse esimees)
Valdkonnad	keemiatööstus, energeetika
Tooted	põlevkiviõlitooted 680 000 tonni, energia tootmine 900 GWh (2023)
Töötajaid	1500 (2024)
Tunnuslause	Eesti oma suurtööstus
Koduleht	http://www.vkg.ee/

Kohtla-Järvel asuv Viru Keemia Grupp jätkab 1924. aastal alguse saanud Eesti põlevkivi väärindamise traditsiooni. Erakapitalil põhineb ettevõte aastast 1997 läbi AS-i Kiviter erastamise.

Tegevusalad

Viru Keemia Grupi peamised tegevusalad on põlevkivi kaevandamine, põlevkiviõli, soojus- ja elektrienergia koostootmine ning peenkeemia toodete valmistamine ja turustamine.

Viru Keemia Grupi peamiseks toodanguks on põlevkivikütteõli, mida saadakse põlevkivi ümbertöötamisel. Põlevkivikütteõli kasutatakse selle madala väävlisisalduse, väiksema viskoossuse ja madala hangumispunkti tõttu peamiselt raske kütteõli omaduste parendamiseks sh laevakütuste lisandina, keemiatööstuse toorainena ning katelde ja tööstuslike ahjude kütteks. Kuigi suurem osa toodangust eksporditakse, leiab põlevkiviõli kasutust kuivatites, asfalditehastes ning tööstuslikes ja väikekateldes.

2023. aastal töötas kontsern läbi 4,8 miljonit tonni põlevkivi, millest toodeti 669 000 tonni põlevkiviõlitooteid ning 900 GWh energiat. Kontsern on suuruselt teine elektritootja Eestis.

Viru Keemia Grupi tütarettevõtted ja seotud ettevõtted on VKG Oil, VKG Kaevandused, VKG Energia, VKG Logistika, VKG Invest, mis tegeleb peamiselt kinnisvarainvesteeringutega. 2021. aastal ostis kontsern Tallinna ja Riia Stockmanni kaubamaja, mis hiljem liikus VKG portfellist välja. Erinevate arendusprojektide arendamiseks on loodud vastavad ettevõtted VKG Fiber, VKG Plastic, VKG Solar, VKG Wind.

• 
  Põlevkivi kaevandamine
• 
  Põlevkiviõli tootmine
• 
  VKG Ojamaa konveier
• 
  VKG Energia
• 
  Viru Keemia Grupp

Arendusprojektid

2021. aastal andis kontsern teada, et hakkab uurima võimalust biotoodete tootmiskompleksi arendamiseks Lüganuse vallas, Ida-Virumaal. Kontsernis on plaanis hakata väärindama kohapeal paberipuitu ehk madalakvaliteetset puitu, mis täna läheb Skandinaaviasse ekspordiks või kasutatakse energia tootmiseks. Biotoodete tehase toodeteks on tselluloos, lahustuv tselluloos, tallõli ning roheline energia. Tehas toodaks 0,9 TWh stabiilsel režiimil energiat, mis on ligi 7% Eesti aastasest energiatarbimisest (2023. aasta andmete põhjal). Tootmiskompleksi toormevajadus oleks sõltuvalt toote- ja toormeliigist 2,0 – 2,3 mln m³ puitu aastas, millest kolmandik on saetööstusest järele jääv hake ja kuni neljandiku plaanib arendaja sisse osta väljastpoolt Eestit. 2021. aasta augustist viiakse läbi projekti kohaliku omavalitsuse eriplaneering, mis peab lõpusirgele jõudma 2024. aasta lõpuks. Tehas panustaks ka piirkonna tööhõivesse, pakkudes 250 uut otsest töökohta ning kuni 1000 kaudset töökohta. Tehase eeldatav valmimise aeg on 2027. aasta lõpp – 2028. aasta algus. Arendusprojekti investeering on ligi 1 miljard euro.

Samuti plaanib VKG rajada plastjäätmete keemilise ringlussevõtu tehase Kohtla-Järvele. Tehases hakataks plastjäätmeid eelsorteerima ja -töötlema ning edasi pürolüüsima, et toota kvaliteetset pürolüüsiõli, mida saab naftakeemiatehastes kasutada uue plastmassi tootmiseks. Selline lahendus tagaks erinevat liiki plastmasside tagasi ringlusse suunamise. Täna suudetakse Eestis ainult väike osa plastjäätmetest mehaaniliselt tagasi ringlusse sunnata ja seda ainult väga puhaste ning kindlat liiki plastmasside korral. Kavandatav tehas suudaks töödelda kergelt määrdunud ja ka komposiitplasti värskeks plastmassi tooraineks. Tehase suuruseks on plaanitud kuni 20 000 tonni plastjäätmeid aastas. Võrdluseks, Eestis tekib praegu aastas ligikaudu 100 000 tonni plastjäätmeid, millest suurem osa põletatakse Iru elektrijaamas. VKG tehas saaks aidata Eesti riigil saavutada plastjäätmete ringlussevõtu sihtarvude suurendamise tänaselt 25%-lt 55%-ni aastaks 2030. Arendusprojekti eeldatav valmimine on 2027. aasta ning investeeringu maht on ligi 110 miljonit eurot.

Välislingid

• Ettevõtte koduleht
• "Asmann: kliimaneutraalse äri finantseerimiseks tuleb VKG kaheks jagada" ERR, 30. november 2022