Ava peamenüü

Narva rahvastiku artikkel annab ülevaate Narva rahvastikust läbi ajaloo.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Narvas 58 663 inimest. Eestlasi oli neist 3031 ehk 5,2%.[1] 1. jaanuaril 2016 oli Narva arvestuslik elanike arv 60 406. Suurim rahvusrühm on venelased, keda oli 82,6% linna elanikest. Eestlasi oli 2218 ehk 3,7%, ukrainlasi 1454 (2,4%), valgevenelasi 1195 (2,0%), soomlasi 394 (0,6%) ja tatarlasi 298 (0,5%).[2]

1. jaanuaril 2015 olid 46,9% Narva elanikest Eesti kodanikud, 36,3% Venemaa kodanikud ja 14,9% kodakondsuseta isikud. Ukraina ja Rumeenia kodanikke oli 0,3%, Leedu ja Läti 0,2%, Prantsusmaa, Poola, Valgevene ja Saksamaa kodanikke 0,1%.[3]

1. jaanuaril 2010 oli Narva arvestuslik elanike arv 65 506. Suurim rahvusrühm on venelased, keda oli 81,4% linna elanikest. Eestlasi oli 2544 ehk 3,9%. Narva elanikest olid 46,13% Eesti kodanikud, 36,05% Venemaa kodanikud ja 17,03% kodakondsuseta isikud.

15. sajandil Eesti linnade (sh ka Narvas) elanikkonnast 40–50% sakslased, 10–20% taanlased, soomlased, venelased, ülejäänud aga eesti ja vadja soost elanikud. 16. sajandi keskpaigas oli Narvas 40–50 maja, elanike arv ei ületanud 500–800 inimest: 20% olid sakslased, ülejäänud vadjalased, eestlased ja venelased. 1570. aastal elas Narvas umbes 5000 inimest. 1650. aastatel elas Jaanilinnaga ühendatud Narvas umbes 3 300 elanikku, kelle seas oli seoses Narva kujunemisega kaubalinnaks Venemaa tsaaririigi piiril sakslasi, šotlasi, rootslasi, soomlasi, venelasi, eestlasi ja isureid.

Põhjasõjas, pärast 1704. aastal toimunud linna vallutamist Venemaa sõjaväe poolt, enamik vana Narva elanikke deporteeriti Venemaale: Vologdasse, Kaasanisse, Astrahani ja Moskvasse. 3 000 elanikust 1708. aastal, jäi Narva elama kõigest 300. Aastatel 1770.−1780. saavutati rahvastiku sõjaeelne arv. 1779. aastal elas Narvas juba 2 456 inimest, 1782. aastal 2 614 inimest ning 1819. aastal umbes 3500 inimest.

Narva elanikkonna rahvuslik koosseis
Rahvus 1881 1897 1913[4] 1922 1934 1970[5] 1979[6] 1989[7] 2000[8] 2011[9]
arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 10 195 100 16 599 100 21 038 100 27 022 100 23 515 100 57 863 100 72 800 100 81 221 100 82 979 100 58 663 100
eestlased 44 58 65,07 54 6,9 4,0 4,9 3031 5,2
sakslased 1,87
venelased 43,9 35 29.48 30 85,5 51434 87,7
soomlased 1,0
ukrainlased 2,6 1219 2,1
valgevenelased 2,2
muud

ViitedRedigeeri

  1. Statistikaameti andmebaas
  2. Invest in Narva
  3. Нарва в цифрах. Грустно…
  4. Pavel Naidjonov, NARVA EESTIKEELNE ELANIKKOND LÄBI AJALOO, NENDE IDENTITEET JA KEEL, Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja Üldkeeleteaduse Instituut
  5. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  6. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  7. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  8. Päring Statistikaameti andmebaasist
  9. Päring Statistikaameti andmebaasist