Narva Peetri kirik

Narva Peetri kirik oli luterlik kirik Narvas Vestervalli ja Valge tänava nurgal, Fama bastioni lõunaküljel.[1]

Narva Peetri kirik
Üldandmed
Asukoht Narva
Ehituse algus 1885
Ehituse lõpp 9. november 1886
Aadress Valge tänav 2, Narva
Koordinaadid 59° 22′ 45″ N, 28° 11′ 44″ E
Tehniline ülevaade
Ehitusmaterjal paekivi
Projekt ja ehitus
Arhitekt Rudolf Bernhardt
Narva Peetri kiriku mälestusmärk

Kiriku ehitamist alustati 23. juunil 1885. Projekti autor oli Peterburi insener Rudolf Bernhardt. Ehitamiseks kasutati bastioni müüridest võetud tahutud paekivi.[1]

17. sajandist tegutses Narvas eesti kogudus soome koguduse koosseisus Rootsi kirikus. 19. sajandi teisel poolel asutati kaks iseseisvat eesti kogudust – linna ja tööliste oma. 1884. aastal valmis Narva Aleksandri kirik Kreenholmi Manufaktuuri töölistele, 1886. aastal aga linnaelanikele mõeldud Peetri kirik.

See oli neljakandilise põhiplaaniga saalitüüpi kirik 1200 istekohaga. Kiriku lääneküljel oli kellatorn, mis lõppes teravatipulise tornikiivriga. 9. novembril 1886 pühitseti kirik apostel Peetrusele.[1]

1902. aastal asutati kiriku juures heategevusega tegelev Naisterahva selts. 1916. aastal asutati Peetri koguduse Vaesteabi selts vaestemaja hooldamiseks. Peetri kiriku kogudusele kuulus kalmistu Siivertsis. 1925. aastal asutati noortekoondis Astra, mille liikmed koondusid spordi, muusika ja kirjanduse ringidesse, ning 1931. aastal rajati pühapäevakool.[1]

Narva Peetri kirik

Eesti Vabadussõja ajal sai kirik pommitamiste tõttu kannatada, kuid taastati ja parandati põhjalikult 1923. aastal.

1944. aastal lõhkusid teise maailmasõja ajal Nõukogude Liidu pommituslennukid kiriku katuse. Kirik lammutati pärast 1953. aastat ja selle kive kasutati Narva raudteejaamahoone ehitamiseks.[1]

Narva Peetri kogudusRedigeeri

  Pikemalt artiklites Narva Peetri kogudus ja Siivertsi kalmistu

Narva Peetri koguduse pastoridRedigeeri

ViitedRedigeeri