Ava peamenüü

Narva Peetri kirik

Narva Peetri kirik oli luterlik kirik Narvas Vestervalli ja Valge tänava nurgal, Fama bastioni lõunaküljel.[1]

Narva Peetri kirik
Üldinfo
Asukoht Narva
Ehituse algus 1885
Ehituse lõpp 9. november 1886
Aadress Valge tänav 2, Narva
Koordinaadid 59° 22′ 45″ N, 28° 11′ 44″ E
Tehniline ülevaade
Ehitusmaterjal paekivi
Projekt ja ehitus
Arhitekt Rudolf Bernhardt
Narva Peetri kirik
Mälestussammas Narva Peetri kiriku auks

Kiriku ehitamist alustati 23. juunil 1885. Projekti autoriks oli Peterburi insener Rudolf Bernhardt. Ehitamiseks oli kasutatud bastioni müüridest võetud tahutud paekivi.[1]

17. sajandist tegutses Narvas eesti kogudus soome koguduse koosseisus Rootsi kirikus. 19. sajandi teisel poolel asutati kaks iseseisvat eesti kogudust – linna ja tööliste omad. 1884. aastal valmis Narva Aleksandri kirik Kreenholmi Manufaktuuri töölistele, 1886. aastal aga linnaelanikele mõeldud Peetri kirik.

See oli neljakandilise põhiplaaniga saal-tüüpi kirik 1200 istekohtadega. Kiriku lääneküljel oli ruudukujuline torn, mis lõppes teravatipulise tornikiivriga. 9. novembril 1886 pühitseti kirik apostel Peetrusele.[1]

1902. aastal kiriku juures oli asutatud heategevusega tegelev Naisterahva selts. 1916. aastal oli asutatud "Peetri koguduse selts Vaesteabi" vaestemaja hooldamiseks. Peetri kiriku kogudusele kuulus kalmistu Siivertsis. 1925. aastal oli asutatud noortekoondis Astra, mille liikmed koondusid spordi, muusika ja kirjanduse ringidesse, ning 1931. aastal oli rajatud pühapäevakool.[1]

Eesti Vabadussõja ajal sai kirik pommitamiste tõttu kannatada, kuid taastati ja parandati põhjalikult 1923. aastal.

1944. aastal lõhkusid Teise maailmasõja ajal Nõukogude pommituslennukid kiriku katuse. Kirik lammutati pärast 1953. aastat ja selle kive kasutati Narva raudteejaama hoone ehitamiseks.[1]

Narva Peetri koguduse pastoridRedigeeri

ViitedRedigeeri