Narva Jaani kirik
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2013) |
Narva Ristija Johannese kirik, eestipäraselt Narva Jaani kirik ehk Narva Rootsi toomkirik oli kirik Narva vanalinnas. Kirik asus aadressil Viru tänav 18.
Narva Jaani kirik | |
---|---|
Üldandmed | |
Asukoht | Narva |
Ehituse algus | 1641 |
Ehituse lõpp | 1651 |
Aadress | Viru tänav 18, Narva |
Koordinaadid | 59° 22′ 41″ N, 28° 12′ 6″ E |
Tehniline ülevaade | |
Ehitusmaterjal | paekivi |
Hoone hävis 1944. aasta märtsipommitamises.
Ajalugu
muuda1641. aastal moodustati Narva ja Ingerimaa piiskopkond keskusega Narvas ja 1641. aastast oli Rootsi Ingerimaa kubermangu kirikuelu keskus Narva, kus resideeris Narva, Ingeri ja Alutaguse alade Narva ja Ingerimaa superintendent, esimene superintendent oli Heinrich Stahl. 1641. aastal alustati kiriku ehitamist Narva rootsi kogudusele. 1645. aastal pärandas Narva bürgermeister Diedrich Warnecken kiriku ülalpidamiseks Päite mõisa, samal aastal kinnitas Rootsi kuningriigi valitsus kiriku Narva toomkirikuks ja rootsi kogudus kasutas seda kuni 1704. aastani.
Kirikuhoone
muudaKirik ehitati kolmelöövilise kodakirikuna ilma kooripealseta ja eraldi torniosata aastatel 1641–1651. Kiriku ehitust alustasid kohalikud meistrid Elias Moor ja Hans Skinner. 1644. aastal kutsuti kohale kiviraidur Zacharius Hoffmann vanem, ehitusel osales ka Mattias Daus. 1651. aastal valmis neljatahuline, tugevasti lõigatud nurkadega kellatorn.
Kiriku hoone laoti paekivist. Hoone välisseintes domineerisid kaheastmelised tugipiilarid. Kiriku kaheastmeline katus ületas peaaegu pooleteistkordselt seinte kõrguse. Kompaktse kirikuruumi ristvõlvistik ja aknad olid teravkaarsed. Võlvitugedeks kasutatud ülevalt ahenevad ümarpiilarid, mis lõppesid lihtsate nelinurksete kapiteelidega, meenutasid gootikat, vaid selle vahega, et neil olid kõrged plokkbaasid, mille vormi propageeriti juba 16. sajandi arhitektuuritrakataatides.
Hävingud ja taastamised
muuda1659. aastal said Rootsi ja Saksa kirik kannatada suures linnatulekahjus, hävisid kiriku katus ja kellatorn. 1660. aastaks kirik taastati, kuid kellatorn taastati Zacharius Hoffman noorema poolt oletatavasti 1662. aastaks.
1690. aastal remonditi kirikut uuesti nii seest kui ka väljast. 1691. aastal pärast remonti avati kiriku juures Püha Johannese koguduse vaestemaja ehk seek (pansionaat) 18-le elatunud koguduseliikmele.
1704. aastal vallutas Peeter I Narva. Kirik muudeti õigeusu kirikuks, pühitseti Aleksander Nevskile ja anti Narva polgu kirikuks. Õigeusu kirikuna tegutses see kuni 29. juunini 1708, mil jumalateenistused viidi üle avatud Issanda Muutmise katedraali, mis enne Narva vallutamist oli kuulunud saksa kogudusele ja kandis neil aastatel nime Narva Jeruusalemma Johannese kirik ehk Jaani kirik. Toomkirik suleti.
1718. aastal lubati 1708. aastal küüditatud sakslastel ja rootslastel Narva naasta. Kuna saksa kogudusel puudus kirik, anti 1733. aastal kirik Venemaa keisrikojas mõjuvõimu omavate saksa päritolu Münnichi, Bironi, Ostermanni ja Novgorodi piiskopi Theofani kaasabil üle luterlikule saksa kogudusele. Pärast remonti pühitses pastor Caspar Matthias Rodde selle 1734. aastal Ristija Johannese kirikuks ehk saksa Jaani kirikuks[1]. 1727. aastal kui oli valminud Narva uuslinnas Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik, liitusid soome kogudusega asumiselt tagasi pöördunud rootslased ja samal aastal asutati rootsi-soome Miikaeli kogudus.
Uuemates ajalookirjutistes on levima hakanud viga kiriku nimes: Narva saksa Jaani kirik ei ole kunagi olnud Püha Apostel Johannese kirik. Aleksander Nevski kirik, endine toomkirik, pühitseti ümber Ristija Johannese nime kandvaks kirikuks.[2]
Kirikus oli järjekordne tulekahju 23. aprillil 1747. Põles kellatorn, mis taastati 1774. aastal. Taastamistööd toimusid linna ehitusmeistri Henric Wilhelm Zappe juhtimisel. 1789. aastal sai kirik varaklassitsistlikus stiilis tornikiivri koos kullatud muna ja ristiga.
Aastatel 1849–1850 toimus kirikus kapitaalremont, torni katuse kattis uuesti ehitusmeister Abram Guljuškin, torni remont jätkus Mattias Haljala juhtimisel. Muna ja risti kuldas meister Henrich Karl Zeele. Kogu kiriku remonti juhtis Johan Zappe.
29. oktoobril 1850 avati kirik uuesti kogudusele kasutamiseks, kuid remont lõppes täielikult alles 1854. aastal.
Kirik ja kogudus kuulus koos Narva linnaga Peterburi kubermangu ja Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peterburi konsistooriumiringkonna Peterburi konsistooriumi haldusalasse. Narva Püha Johannese koguduse pastorid teenisid ka evangeelseid kogudusi Jamburgis, Korovinas ning Oudovas.
Vabadussõja ajal sai kirik kahjustada bolševike suurtükitulest, kuid taastati pärast sõja lõppu ning kuulus EELK Narva-Alutaguse praostkonda. Sakslaste lahkumise järel 1939. aastal, suure enamuse koguduse liikmete ümberasumisega Saksamaale, sattus Saksa praostkonna kogudus seisukorda, mis kutsus esile tema likvideerimise[3].
Kirik sai tugevasti kannatada 1944. aastal Narva märtsipommitamiste ja lahingute käigus ning hävitati lõplikult 1950. aastail, mil sõjas säilinud varemed lammutati.
Narva Johannese kogudus
muudaJohannese kirik oli algul rootsi peakirik, siis vene kirik ja hiljem aastast 1733 saksa kirik ning 1939. aastast eesti koguduse kirik[3].
- Pikemalt artiklites Narva Johannese kogudus ja Narva Püha Johannese saksa kogudus
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Narva Jaani kirik |
Viited
muuda- ↑ Kristjan Luhamets, Koguduse lugu: Narva Jaani, e-kirik.eelk.ee, 2. nov. 2022
- ↑ Vt H. J. Hansen, Geschichte der Stadt Narva, 1858.
- ↑ 3,0 3,1 Eestikeelne jutlus Narva saksa kirikus., Uus Eesti, nr. 320, 23 november 1939