Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Venemaa keisririigi Evangeelse Luteri Kiriku Peakonsistoorium (vene keeles Государственная евангелическая генеральная консистория, Евангелическо-лютеранская генеральная консистория, saksa keeles General-Konsistorium, Generalkonsistorium, Reichs-Generalkonsistorium) oli Venemaa keisririigis 20. juulil 1819 Venemaa keisri Nikolai I poolt Peterburis asutatud Läänemere kubermangude, Soome ja Venemaa luterlike konsistooriumite ja koguduste haldus- ja järelevalveorgan, mis teostas vastavalt 28. detsembril 1832 välja antud Uue evangeelse luteri kiriku seaduse alusel järelevalvet luteriusu konsistooriumiringkondade tegevuse üle.
Asutatud | 20. juuli 1819 |
---|---|
Tegevuse lõpetanud | 1918 |
Eesmärk | järelevalve protestantlike koguduste konsistooriumiringkondade tegevuse üle |
Peakorter | Peterburi, Venemaa keisririik |
Tegevuspiirkond | Venemaa keisririik |
Juhtkond | Peakonsistooriumi president |
Peakonsistoorium lõpetas tegevuse 1918. aastal ning asendati Nõukogude võimu poolt Kõrgema Kirikunõukoguga 1924. aastal. Peakonsistooriumi ülesanneteks oli:
- luteri usu vaimulikuasjade ajamine,
- kõikide protestantlike konsistooriumite tegevuse juhtimine,
- kirikumääruste ja vaimulikkonna tegevuse jälgimine,
- vaimulik tsensuur.
Peakonsistooriumi juhiks oli president, kellele allus viisepresident ja kolm vaimuliku seisusest konsistooriuminõunikku: piiskop ja ülemkonsistooriuminõunikku.

Autor: Pjotr Fjodorovitš Sokolov
- Peakonsistooriumi presidendid
- 1833–1845 krahv Paul von Tiesenhausen, Peakonsistooriumi president
- 1832–1840, Johann Friedrich August Volborth (1768–1840), viitsepresident ja Venemaa evangeelse luterliku kiriku piiskop
- 1840–1856, Friedrich Nikolaus von Pauffler, viitsepresident
- 1845–1879 parun Georg von Meyendorff (1794–1879) (Мейендорф, Егор Фёдорович)
- 1856–1868, Karl Christian Ulmann, viitsepresident, piiskop[1].
- 1868–1892, Julius von Richter, viitsepresident
- 1880–1888 parun Theodor Bruun (1821–1888) (Брун, Фёдор Антонович)
- 1888–1891 Theodor Giers (1824–1891) (Гирс, Фёдор Карлович)
- 1891–1896 parun Alexander Karl Abraham von Üxküll-Güldenband
- 1892–1918, Konrad Freifeldt, viitsepresident
- 1897–1913 Emil Scholtz (1841–1913[2])
- 1914–1918 parun Julius Karl von Üxküll-Güldenband.

18. sajandi alguses Põhjasõja tulemusena liideti Venemaa tsaaririigiga Euroopa territooriumid, kus elasid erinevalt Venemaal valitsevast vene õigeusutunnistusega elanikkonnast ka protestante ja endise Poola territooriume (Ukraina), kus elas roomakatoliku kiriku kogudustesse kuuluvaid kodanikke, Venemaa keisririigis elavate vene õigeusust erinevate usutunnistusega elanike usuasjade halduseks moodustati peakonsistoorium ning selle juhi-presidendi määras keiser isiklikult, pärast keiser Peeter I surma aga asutati haldusorganina Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa asjade justiitskolleegium.
1832. aastal reorganiseeriti justiitskolleegium Evangeelse Luteri Kiriku Peakonsistooriumiks, mis asus Venemaa Keisririigi Siseministeerium haldusalas. Peakonsistoorium jaotus 5 piirkondlikuks konsistooriumiks, mille juhiks oli kindralsuperintendent, konsistooriumid jagunesid praostkondadeks, mille juhiks praost, kes tegeles praostkonna koguduste vaimulike ja majandusküsimustega.
1914. aastal kuulusid peakonsistooriumi koosseisu: president parun Julius Uexküll von Gyldenband, riigisekretär, tõeline salanõunik; asepresident piiskop, Konrad Freifeldt. Ilmikassessor: parun Robert Mirbach, tõeline salanõunik; Gerhard von Reutern, tõeline salanõunik. Vaimulik assessor: Wilhelm Kentmann, vanemkonsistooriuminõunik, Peterburi Püha Peetri kiriku pastor. Prokurör: Julius von Heptner, tõeline salanõunik. Sekretär: Emil Versmann, kolleegiuminõunik. Järelevaataja: Nikolai Behr, tõeline riiginõunik; abi Eugen Spohr, riiginõunik. Eksekuutor, kassapidaja ja arhivaar: Alfred Heinlz, riiginõunik. Tõlk: Aleksei Alphtan, riiginõunik[3].
Venemaa keisririigi Evangeelse Luteri Kiriku Peakonsistooriumi haldusalasse kuulunud luteri usu kogudused ja kirikud 1863. aastal[4].
Konsistooriumiringkonnad
muuda- VELK Peterburi konsistoriaalringkond
- VELK Moskva konsistooriumiringkond
- VELK Eestimaa konsistooriumiringkond, VELK Tallinna konsistooriumiringkond
- VELK Saaremaa konsistooriumiringkond
- VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond, VELK Riia konsistooriumiringkond
- VELK Kuramaa konsistooriumiringkond
- Varssavi konsistooriumiringkond[5][6], Poola Kuningriigis
- Gruusia saksa asunike kolooniate kogukonnad[7][8][9]
Kirikud ja kogudused teistes kubermangudes
muuda- Novgorodi kubermangu Novgorodi luteri koguduse (1821) eesti ja läti pihtkond. Novgorodi koguduse vaimulikud[10]: sh Arvid Strohlmann (1795–1836[11][12]), saksa koguduse pastor 1823–1829; Emil Fromhold von Mickwitz (1808−1848)[13], pastor 1843–1848; Hermann Bresinsky (1839–1910), pastor 1868–1875; Aleksander Mohrfeldt, pastor 1887–1908; Rudolf Dalton (1876–1918), pastor 1908–1910; Julius Feldmann, pastor 1910–1918
- Jaroslavli Peeter-Pauli kiriku (ru), Kostroma ja Vologda kogudused
- Petroskoi/Petrozavodski kirik (ru) ja Olonetsi kubermangu kogudus Aunuses (1858). Koguduse vaimulikud: Johan Albert Tengén (1828–1891)[14] 1863–1867, Mauritz Elenius (1847–1917)[15] 1876–1879, Mats Emil Zimmerman (1851–1891)[16] 1881–1891, Oskar Wilhelm Lindberg (1883–1921) pastor 1914–1918[17]
- Murmanski kogudus Aleksandrovskis; Püha Katariina kirik (ru) ja kogudus Arhangelskis
Pihkva kubermang, 1913 - Pihkva kubermangus Pihkva Jakobi kirik (Кирха Святого Иакова[18][19]) ja Pihkva Jakobi kogudus. Koguduse vaimulikud: Carl Friedrich Rosenthal, pastor 1837-1851; Robert Hesse (1835–1887), pastor 1865–1875, Hermann Bresinsky (1839–1910)[20] pastor 1876–1909[21], Friedrich Karl Ernst Drechsler (1870–1940)[22], pastor 1913–1915, Ludvig Tšiško (surn 1918), pastor[23]; Laura Nikolai abikogudus (1865[23]) Laura Nikolai kirikuga Laural ja Opotška Nikolause abikirik[24]) (1874) (ru) ning Toropetsi Peetri kirik (1877) (Кирха Святого Петра), kirikud ja abikogudused Velikije Lukis (1879), Holmis ja Krasnopoljes[25], kirik ja kogudus Ostrovis
Tšernigovi kubermang, 1913 - kogudus ja pastor[26], Smolenskis;
Volõõnia kubermang, 1913 - kogudus ja pastor Belovežje koloonias, Borznes, Tšernigovi kubermangus, Tšernigovi linnas ja kubermangus; kogudus Poltavas, Krementšugis ja Konstantinogradis; kogudus Kiievis (1767[27]); kogudus Rožõštšes (1862[28]); kogudus Smelas, Tšerkassõ lähedal Kiievi kubermangus; kogudus Žõtomõris (1801[29]), Volõõnia kubermangus; kogudus Heimtalis (1869[30]); kogudus Lutskis (1899[31]); kogudus Tutschinis (1888[32]); kogudus Volodõmõris (1891[33]); kogudus Emiltschinis[34]; kogudus Radomõšlis (1904[35]); kogudus Nemirovis (1782[36]) ja kogudus Dunajivtsis (1864), Podoolias[37]
- kogudus Uus-Arhangelskis Sitka saarel, Vene-Ameerika Kompanii, Vene-Ameerika koloonias.
- kirikud, kogudused ja vaimulikud: Odessas, kogudus Mõkolajivis, Lustdorf und Güldendorf, Freudenthal[39] Odessa lähedal, Neu-Freudenthal[40], Groß-Liebenthal, Glücksthal[41][42], Grigoriepoles; Cassel, Odessa lähedal, Worms und Rohrbach, Johannisthal[43] und Waterloo Odessa lähedal Hersoni kubermangus; Hoffnungsthal,
- Sarata Bessaraabias, Bergdorf[44], Arcis, Féré-Champenoise, Tarutino, Tarutino, Albota[45], Klöstitz, Bessaraabia kubermangus, Chişinăus kubermangulinnas Bessaraabias; Posthal; Eigenheim;
- Teine praostkond
Samara kubermang, 1913 Jekaterinoslavi kubermang, 1913
- kirikud, kogudused ja vaimulikud: Jeiskis; Rostovis Doni ääres (1901[46]); Luganskis; Zaporižžjas; Rynowkas (Reingardt[47]) Samara kubermangus; Taganrogis; Novotšerkasskis; Jekaterinoslavis;
- Šidlovo (Jekaterinoslavi kubermangus) Josephthal[48] (Josifofka) (en), Jekaterinoslavi kubermangus; Kronau/Grunau, Mariupolis, Jekaterinoslavi kubermangus; Tersankas (Friedenfeld); Ludwigstalis; Rosenfeld; Neu-Stuttgart Berdjanski lähedal; Elisabethgrad, Jekaterinoslavi kubermangus
- Celâlis Krimmis, Tauria kubermangus; Neimann-Hochheimis, Hochstädt, Galbshtati raudteejaamas, Orehhovo lähedal Tauria kubermangus; Molotschna, Tauria kubermangus; Eugenfeld[49] (Melitopoli maakonnas, Tauria kubermangus); Prischibis; rootsi kogudus Gammalsvenskby/Schwedendorfis, Hersoni kubermangus; Mühlhausen u. Schlangendorf, Berislavlis, Hersoni kubermangus; Zürichthal Heilbronni lähedal, Feodossias, Tauria kubermangus; Byten; Neusatz[50] , Krimmis Simferopoli maakonnas, Tauria kubermangus; .
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Eric Amburger: Geschichte der Behördenorganisation Russlands von Peter dem Grossen bis 1917, lk.180
- ↑ Scholz, Emil* August Karl Ludwig (v.?) (1841-1913) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ DIE EVANGELISCH-LUTHERISCHE KIRCHE IN RUSSLAND. 1914., deutsche-kolonisten.de
- ↑ Personal-Bestand der Evangelisch-Lutherischen Consistorien in Rußland. 1863, www.roots-saknes.lv
- ↑ Varssavi piiskopkond, Płocki piiskopkond, Kaliszi piiskopkond, Piotrkówi piiskopkond, Lublini piiskopkond, Lodzi piiskopkond, Volõõnia piiskopkond, Vilno piiskopkond ehk superintendatuur
- ↑ Die Evangelisch-Augsburgische Kirche in Mittelpolen, agoff.de
- ↑ Katharinenfeld (Bolnissi), Elisabethtal (Assureti), Marienfeld (Sartitschala), Annenfeld und Georgsfeld (Schamkir), Helenendorf (Goygol), Alexandersdorf,
- ↑ Deutsche Siedler in Georgien, www.georgia-insight.eu
- ↑ Ev.-Luth. Kolonialgemeinden in Grusien, agoff.de
- ↑ Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland: Die Kirchen und das Religioese Leben der Russlanddeutschen. Stuttgart 1972. Church and Religious Life of Germans in Russia, Translated/Transcribed by Allen E. Konrad in May, 2006 pg 87
- ↑ Arvid Stråhlman, Helsingin yliopisto. Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852 (vaadatud 09.06.2025)
- ↑ Stråhlman, Arvid (1795-1836), akatemiasampo.fi
- ↑ Emil Fromhold von Mickwitz, Erik-Amburger-Datenbank. Ausländer im Russländischen Reich
- ↑ Tengén, Johan Albert (1828-1891), akatemiasampo.fi
- ↑ Elenius, Mauritz (1847-1917), akatemiasampo.fi
- ↑ Zimmerman, Mats Emil (1851-1891), akatemiasampo.fi
- ↑ Lindberg, Oscar Wilhelm (1883-1921), kansallisbiografia.fi
- ↑ Псков, лютеранская кирха святого Иакова., Архивные описи
- ↑ Евангелическо-лютеранский храм Святого Иакова, г. Псков, pleskov60.ru
- ↑ Peep Pillak, Eestlased Toropetsis, Kultuur ja Elu 4/2010
- ↑ Hermann Bresinsky, Erik-Amburger-Datenbank. Ausländer im Russländischen Reich
- ↑ Friedrich Karl Ernst Drechsler, Erik-Amburger-Datenbank. Ausländer im Russländischen Reich
- ↑ 23,0 23,1 Kristjan Luhamets, Koguduse lugu: Petseri ja Laura, e-kirik.eelk.ee, 12. veebruar 2021
- ↑ Кирха Св. Николая в Опочке, russgothic.ru
- ↑ Eestlaste kirik Venemaal Toropetsis on hävimas, Postimees, 18. juuni 2012
- ↑ Joseph Schnurr. Church and Religious Life of Germans in Russia-Smolensk (1740), Translated/Transcribed by Allen E. Konrad in May, 2006 pg 87
- ↑ Evangelisch-lutherisches Kirchspiel Kiew, wiki.wolhynien.net
- ↑ Evangelisch-lutherisches Kirchspiel Roshischtsche, wiki.wolhynien.net
- ↑ Evangelisch-lutherisches Kirchspiel Shitomir, wiki.wolhynien.net
- ↑ Evangelisch-lutherisches Kirchspiel Heimtal, wiki.wolhynien.net
- ↑ Evangelisch-lutherisches Kirchspiel Luzk, wiki.wolhynien.net
- ↑ Evangelisch-lutherisches Kirchspiel Tutschin, wiki.wolhynien.net
- ↑ Evangelisch-lutherisches Kirchspiel Wladimir-Wolynsk, wiki.wolhynien.net
- ↑ Evangelisch-lutherisches Kirchspiel Emiltschin, wiki.wolhynien.net
- ↑ Evangelisch-lutherisches Kirchspiel Radomysl, wiki.wolhynien.net
- ↑ The Parish of Nemirow (1782), The Parish of Dunajewzy (1864), Lutheran Parishes in Podolia, Society for German Genealogy in Eastern Europe
- ↑ Evangelisch-Lutherische Kirche, Wolhynischen Kirchspielen, www.wolhynien.de
- ↑ Tuntumad Kaukaasia eestlased ja Kaukaasias tegutsenud eestlased (sh luteriusu vaimulikud), ida.aule.ee (vaadatud 15.06.2025)
- ↑ Freudental /Freudental / Mirnoye, www.grhs.org
- ↑ Neu-Freudenthal, www.grhs.org
- ↑ Glücksthal, deutsche-kolonisten.de
- ↑ Glückstal Colony, www.glueckstal.net
- ↑ Johannestal, Odessa, www.grhs.org
- ↑ Bergdorf - Bessarabia, www.grhs.org
- ↑ Albota-Bessarabia, www.grhs.org
- ↑ Rynowka Parish, www.blackseagr.org
- ↑ REINGARDT (Rynowka, Ossinowka), heute Dorf Ossinowka, enc.rusdeutsch.eu
- ↑ Josefstal, www.volgagermans.org
- ↑ Eugenfeld, Taurien Village, www.grhs.org
- ↑ Neusatz (Prohresivka) on Google Maps, www.grhs.org (vaadatud 16.06.2025)
Kirjandus
muuda- Personalstatus der Evangelisch-Lutherischen und der Evangelisch-Reformirten Kirche in Russland. St. Petersburg : Verlag von Eggers & Co, 1903
- Erik Amburger, Die Pastoren der evangelischen Kirchen Russlands vom Ende des 16. Jahrhunderts bis 1937: ein biographisches Lexikon. Lüneburg, Erlangen, 1998, ISBN 10: 387513110X, ISBN 13: 9783875131109 [1]
- Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland: Die Kirchen und das Religioese Leben der Russlanddeutschen. Stuttgart 1972. Church and Religious Life of Germans in Russia, Translated/Transcribed by Allen E. Konrad in May, 2006
Välislingid
muuda- Герхард Симон, Евангелическая Церковь в царской России
- Personal-Bestand der Evangelisch-Lutherischen Consistorien in Rußland. 1863, "Rigascher kalender" 1863, via ROOTS = SAKNES
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |