Narva haigla
Narva haigla on haigla Ida-Viru maakonnas Narvas aadressil Haigla tänav 7.
Detsembrist 2002 tegutseb haigla sihtasutusena (SA Narva Haigla)[1].
Haiglat juhib seitsmeliikmeline nõukogu. Haiglal on ka üheliikmeline juhatus, mille moodustab Olev Silland.[2] Narva haigla juht oli kuni 2024. aasta 29. veebruarini Ago Kõrgvee.[3][4] Tema tagandamise järel määras haigla nõukogu uueks juhiks Üllar Lanno.[4]
Haigla ajalugu ulatub 1860. aastate algusse, kui avati Kreenholmi Manufaktuuri haigemaja.[5]
Ajalugu muuda
Esimene Kreenholmi Manufaktuuri haigemaja tegutses kahekorruselises puidust hoones, mis ehitati 1860. aastal. Manufaktuuri algusaastatel hõivas haigla vaid osa hoone alumisest korrusest. Esimesel korrusel asetses lisaks haiglale apteek, teisel korrusel tegutsesid kool ning õigeusu ja luteri kogudus. 1875. aastal määrati haiglale ka hoone teine korrus, millega voodikohtade arv suurenes sajani. Haigla ülakorrusel asus naiste- ja lasteosakond, alumisel korrusel meeste osakond. [6]
1890. aastatel ehitati juurde kaks haiglakasarmut: 24-kohaline infektsioonhaiguste kasarm ja 100-kohaline epidemioloogiabarakk. Nakkushaigla põrand oli asfalteeritud. [6][5]
1906. aastal valmis tänapäevani säilinud kahekorruseline 30 voodikohaga sünnitusmaja.[6]
1913. aastal avati ambulatoorse osakonnaga uus suur 200 voodikohaga haigla. Projekti koostas Aleksandr Vladovski, kes töötas Kreenholmi Manufaktuuri arhitektina aastatel 1908–1920.[6]
I maailmasõja ajal oli Narva linn rinde hospitalibaasiks. Selle raames ehitati ühekorruseline puithaigla 125 patsiendile, mis 1940. aastal muutus infektsiooniosakonnaks, II maailmasõja ajal toimis laatsaretina Punaarmee sõjavangidele ja hävis tules täielikult 1944. aastal.[5] Teise maailmasõja ajal kannatasid purustuste all nii Kreenholmi haigla uus kui vana hoone. 1944. aastal avati Narva linnahaigla Kulgu asulas väikeses puitmajas. Kulgus oli tagatud voodikoht 25 patsiendile, puudusid elekter, telefon ja meditsiinitransport. Järgmisel aastal kolib linnahaigla tegevus üle sünnitusmajja (vana hoone) ning 1952. aastal teatud ulatuses uude hoonesse.[5]
1983. aastal lõppes Narva linna tervishoiu reorganiseerimine Narva Linna keskhaigla moodustamisega. [5]
Vana hoone muuda
Narva Kreenholmi haigla 30 voodikohaga sünnitusosakond valmis 1906. aastal. Ühekorruseline telliskivihoone oli ehitatud kõikide tolleaegse hügieeni standardite järgi: oli varustatud elektrivalgustusega, keskküttega, sundventilatsiooniga, vannitubade, klosettide ja muude abiruumidega. Koridori põrandad olid laotud tsementplaatidest, palatite ja operatsioonitubade põrandaid kattis tammeparkett. Kreenholmi haigla vana hoone arhitekt oli Paul Alisch.[5][6]
Uus hoone muuda
Narva Kreenholmi haigla uus hoone valmis 1913. aastal tollase Kreenholmi Manufaktuuri arhitekti Aleksandr Vladovski projekti alusel. Hoone pühendati Vene tsaaririigi valitsejate Romanovite dünastia 300. valitsemisaastale ning tegemist oli ühe moodsama 20. sajandi alguse haiglahoonega Eestis.[7]
Haigla uus hoone oli ette nähtud 150–300 patsiendile ning seal oli neli arstikabinetti. Haigla jagunes meeste ja naiste osakonnaks, mis koosnesid 1–10 voodiga palatitest. Ühekohaliste palatite varustus piirdus enamjaolt sooja ja külma veega valamuga, kuid mõnes leidus lisaks omaette WC. Meeste ja naiste osakondadel olid eraldi vannid, tualetid, trepikojad, verandad, rõdud ja jalutusaiad. Palateid ja hoovi ühendav koridor ehitati 3,2 m laiuseks, et seda oleks võimalik halva ilmaga jalutamiseks kasutada. Lisaks sellele kuulus tervemate patsientide kasutusse 182 m2 suurune saal.[7]
Operatsioonikompleks koosnes kahest väikesest ja ühest suurest operatsiooniruumist. 54,5 m2 suuruse suurema operatsiooniruumi kõrval asusid toad narkoosiks, riistade steriliseerimiseks ning ruum röntgeniaparatuuri jaoks koos fotolaboriga. Operatsiooniruumi põhjasein oli täielikult kolmekordsest peegelklaasist, põrandad, laed ja ülejäänud seinad olid kaetud portselanist plaatidega. Sidumisruumid olid sisustatud samadel alustel, kuid nende viimistlus oli veidi tagasihoidlikum. Kõikides neis ruumides leidus ahi või kamin sidumismaterjalide põletamiseks. Lisaks operatsioonikompleksile leidus haigla uues hoones veel veeravila vannide ja duššidega, mikrobioloogia ja teiste uuringute laborid, arstide raamatukogu, ortopeediline kabinet jne.[7]
Haigla kolmandal korrusel asusid soe ja külm köök, nõude- ja toidulaud, madratsite toppimise ruum ja patsientide isiklike riiete garderoob. Kööki viis eraldi trepp, mis oli varustatud tõstukiga toiduainete ja küttepuude vedamiseks. Lisaks köögile leidus igal korrusel küttekolde ja veesoojendusnõudega puhvet. Puhvetid olid ühendatud köögiga nii trepi kaudu kui käsitõstukiga nõude ja toidu transportimiseks korruste vahel. Igal korrusel leidus luuk šahti, mis viis keldris asuvasse desinfektsioonipesulasse. Patsientide transportimiseks korruste vahel oli olemas elektrijõul töötav tõstuk, mille abil võis transportida patsienti koos voodiga.[7]
Kõik haigla siseseinad olid kaetud õlivärviga ning neid piirasid portselanist põrandaliistud. Palatite põrandatel puudusid vuugid, põrandad olid valatud erilisest massist. Ülejäänud põrandad olid kaetud inglise päritolu portselanplaatidega. Haiglas oli kõikjale juhitud soe ja külm vesi. Raskete haigete pesemiseks oli haigla varustatud ratastel transporditavate vannidega. [7]
Haigla oli varustatud vee-aurukeskkütte, tsentraliseeritud ventilatsiooni ja elektrivalgustusega. Kogu ehitise maksumus (ilma sisustuseta) oli 450 000 rubla. [7]
Haigla uus hoone on lahendatud sümmeetriliselt, koosnedes kolmekorruselisest kesksest plokist ja kahekorruselistest külgtiibadest. Uusbarokihõngulise juugendstiilis hoone 113 meetri pikkune fassaad on joonistatud Aleksandr Vladovski loomingule iseloomupäraselt paindlikult ja voogavalt. Keskne risaliit on lahendatud mitmekesiselt, hõlmates rohkeid arhitektuurielemente paekivist ja tellistest fassaadi taustal. Arvukad rihmad, vanikud, raamid ja pilastrid ehivad ja piiravad erikujulisi aknaid. Ovaalsete katuseakende tippudes võib leida dekoratiivseid vaase. Sissekäigu kaarte tippudes paiknevad vapikilbid initsiaalidega (KM – Кренгольмская мануфактура). Kaarte ja akende kohal, karniisi all, leidub sepismonogramm, millel on kirjas „Больница в память 300 лет царствования дома Романовых“ ehk „Haigla Romanovite dünastia valitsemisaja 300 aasta tähistamiseks“.[6]
Peasissekäiku piiravad kaks paekivist sammast, mille tippudes asetsevad metallist laternad. Hoone ees paikneb ümmargune purskkaev.[6]
Pöördumine uusbaroki poole Narvas on loogiline ja originaalne, kuna Vana-Narva arhitektuurilise autentsuse määrasid just barokkstiilis ehitised XIX sajandil. XX sajandi alguses levisid arhitektuuris XVIIII sajandi baroki tunnused, eriti nn Peetri barokk.[6]
Teise maailmasõja ajal hoone hävis kusagil kolmandiku ulatuses. Vahetult pärast sõda leidis hoonest säilinu rakendust elamispinnana ja administratiiv-sõjaliste asutuste tarbes. Kreenholmi haigla uues hoones tegutses esimene sõjajärgne Narva kool. Pärast restaureerimist, mis algas 1949. aastal, kadusid osa hoone arhitektuurielemente. Haigla sai täielikult kasutuskõlblikuks taas aastal 1969. Kuni 1977. aastani rippus hoone fassaadil vaskplaat eesti ja vene keeles kirjutatud kirjaga: “Arhitekt Vladovski. 1913". 2004. aastal avati haigla töötajate algatusel peasissekäigu ees uus tahvel, millel oli arhitekti portree ja silt: "Arhitekt Aleksandr Ignatievich Vladovski 1876–1950".[8][5]
Viited muuda
- ↑ SA Narva Haigla. "Tere tulemast SA Narva Haigla koduleheküljele!". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. mai 2021. Vaadatud 25. mail 2021.
- ↑ https://www.narvahaigla.ee/index.php?page=54& (vaadatud 03.11.2017)
- ↑ Volmer, Grete, toim (27. veebruar 2024). "Narva haigla töötajad terviseministrile: palume teie abi, et dr Ago Kõrgvee saaks haigla juhina jätkata". Delfi. Vaadatud 27. veebruaril 2024.
- ↑ 4,0 4,1 "Narva haigla uus juht on Üllar Lanno". Err.ee. 29. veebruar 2024. Vaadatud 29. veebruaril 2024.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 https://www.narvahaigla.ee/index.php?page=334& (vaadatud 03.11.2017)
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 6,7 О. Котченовский (1984). Историческая справка и основные предположения современнованию района Кренгольмской Мануфактуры. Tallinn.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 7,5 J. Kaljundi (1984). Kreenholmi haigla Narvas: ajalooline õiend. Tallinn.
- ↑ "Нарвской больнице - 105 лет". Stena.ee. 20.11.2018. Vaadatud 31.05.2020.
Kirjandus muuda
- Даниленко, Е. Д. (Jevgeni Danilenko), 2003. Медицина Нарвы : исторический обзор 1223-1990. Нарва. 267 lk
- Даниленко, Е. Д., 2009. Медицина Нарвы : переходный период 1991-2006. Нарва. 261 lk