Hiina Vabariik (1912–1949)

Hiina Vabariik oli riik Ida-Aasias, mis eksisteeris aastatel 1912–1949.

Hiina Vabariik
中華民國


1912–1949
Ülemine: 1912–1928
Taiwani lipp: 1928–1949
Ülemine: 1912–1928
Alumine: 1928–1949
Hiina Vabariik oma territoriaalses haripunktis
Valitsusvorm Poolpresidentaalne vabariik
President Sun Zhongshan (esimene)
Li Zongren (viimane)
Peaminister Tang Shaoyi (esimene)
He Yingqin (viimane)
Pealinn Nanjing, Peking, Chongqing
Pindala 11 077 380 (1912)
Rahvaarv 489 000 000 (1930)
44,1 in/km²
Ajalugu ja sündmused
Xinhai revolutsioon 10. oktoober 1911
Vabariigi loomine 1. jaanuar 1912
Natsionalistid valitsevad riiki Nanjingist 18. aprill 1927
Teise Hiina-Jaapani sõja algus 7. juuli 1937
Uus põhiseadus 25 detsember 1947
Rahaühik jüaan
vana Taiwani dollar
Hümn 《中華民國國歌》
(1937–1949)
Eelnev Järgnev
Qingi dünastia
Mongoolia
Hiina Rahvavabariik
Mongoolia Rahvavabariik
Hiina Vabariik

HIINA AJALUGU

VANAAEG
3 monarhi ja 5 keisrit
Xia dünastia 2070–1600 eKr
Shangi dünastia 1600–1046 eKr
Zhou dünastia 1122–256 eKr
  Lääne-Zhou
  Ida-Zhou
    Kevadete-sügisete ajastu
    Sõdivate riikide ajastu
KEISRIRIIGI AEG
Qini dünastia 221 eKr–206 eKr
Hani dünastia 206 eKr–220 pKr
  Lääne-Hani
  Xini dünastia
  Ida-Hani
Kolm kuningriiki 220–280
  Wei, Shu & Wu
Jini dünastia 265–420
  Lääne-Jin
  Ida-Jin 16 kuningriiki
304–439
Lõuna- ja põhjadünastiad 420–589
Sui dünastia 581–619
Tangi dünastia 618–907
5 dünastiat &
10 kuningriiki

907–960
Liao dünastia
907–1125
Songi dünastia
960–1279
  Põhja-Song Lääne-Xia
  Lõuna-Song Jin
Yuani dünastia 1271–1368
Mingi dünastia 1368–1644
Qingi dünastia 1644–1911
UUSAEG
Hiina Vabariik 1912–1949 Hiina keisririik
1915–1916
Hiina
Rahvavabariik
1949–

Hiina Vabariik
(Taiwanil)

Hiina ajalugu
Hiina dünastiad
Hiina sõjaajalugu
Hiina kunsti ajalugu
Hiina tehnika ja teaduse ajalugu
Hiina hariduse ajalugu

Riigi territooriumile jäid tänapäevase Hiina mandriosad ning mõnda aega ka tänapäeva Mongoolia ja Taiwani alad. Enne Hiina Vabariiki oli Hiinas võimul Hiina viimane keisridünastia, Qingi dünastia. Hiina Vabariigi lõpuks loetakse Hiina kodusõja lõppu, millega kaotanud Guomindang põgenes Taiwanile ja moodustas seal tänapäevase Hiina Vabariigi. Mandriosa jäi kommunistidele ja seal asutati Hiina Rahvavabariik.

Vabariigi esimene president Sun Yat-sen oli võimul lühikest aega. Tema partei, mida juhtis sel ajal Song Jiaoren, võitis detsembris 1912 parlamendivalimised. Sellest hoolimata jäi kontroll Pekingis asuva valitsuse üle sõjaväele, mida juhtis president Yuan Shikai. Pärast Yuani surma 1916. aastal saavutasid kohalikud armeejuhid või sõjapealikud teatud autonoomsuse.

Aastal 1925 rajas Guomindang riigi lõunaosas Guangzhou linnas uue valitsuse. Majandus kukkus aastatel 1927–1928 liiga kõrgete maksude ja vabariigi põhjaosas kehtiva sõjapealike võimu tõttu kokku. Kindral Chiang Kai-shek, kes sai Guomindangi juhiks pärast Suni surma, alustas põhjaekspeditsiooniga, et kukutada Pekingi keskvalitsus. Valitsus kukutati võimult 1928 ja Chiang moodustas Nanjingis uue, natsionalistliku valitsuse. Hiljem lõpetas ta koostöö kommunistidega täielikult, ning viskas kõik kommunistid Guomindangist välja.

Toimus riigi industrialiseerimine ja moderniseerimine, kuid seda protsessi aeglustasid konfliktid natsionalistliku Najingi valitsuse, Hiina Kommunistliku Partei, allesjäänud pooleldi iseseisvate sõjapealike ja Jaapani keisririigi vahel. Riigi ülesehitamine sai suure tagasilöögi, kui Jaapan alustas Hiina okupatsiooni 1937. aastal. Natsionalistid suutsid küll mais-juunis 1944 jaapanlased Yunnanist tagasi lüüa, kuid üldiselt olid nende sõjalised tulemused pigem halvad. Aasta hiljem, 1945, andsid jaapanlased küll alla, aga USA ja Nõukogude Liidu vaheline külm sõda viis kohalikud kommunistid ja Guomindangi uuesti omavahelisse sõtta. Aastal 1947 võeti vastu uus põhiseadus, kaks aastat hiljem võitsid kommunistid Hiina kodusõja, rajasid Hiina Rahvavabariigi ja paljud natsionalistid põgenesid Taiwanile, kus algas tänapäevane Hiina Vabariik.

Ajalugu muuda

Vabariik asutati ametlikult 1. jaanuaril 1912, pärast Xinhai revolutsiooni, mis algas Wuchangi rahutustest 10. oktoobril 1911. Sellega lõppes Qingi dünastia ja kahe tuhande aastane keisrivõim Hiinas. Riigi rajamisest kuni 1949. aastani oli riigi territooriumiks peamiselt Hiina mandriosa. Keskvalitsuse tugevus oli ajati erinev, seda mõjutasid kohalike sõjapealike ajastu (1915–1928), Jaapani sissetung (1937–1945) ja Hiina kodusõda. Keskvalitsus oli tugevaim Nanjingi kümnendil (1927–1937), kui riik oli autoritaarne ja üheparteiline, kogu võim oli Guomindangi käes. Teise maailmasõja lõpus andis Jaapan Taiwani ja selle ümbruses asuvad saared liitlasvägede kontrolli alla, Taiwan anti Hiina Vabariigile. Selle üleandmise legitiimsuse üle vaieldakse tänapäevani ja see on üks paljudest aspektidest Taiwani poliitilise staatuse üle käivates aruteludes.

Kui kommunistid 1949. aastal Hiina mandriosa ja 1950. aastate alguses Hainani, Dacheni ning teiste väiksemate saarte üle kontrolli said, jäid Guomindangi võimu alla vaid Taiwan, Penghu, Kinmen, Matsu ja veel mõni väike saar. Kui kodusõjas mandriosa kaotati, põgenes HV valitsus Taiwanile ja kuulutas Taipei ajutiseks pealinnaks. Kommunistid rajasid valitsuse Pekingisse ja väitsid, et vastrajatud Hiina RV on Hiina Vabariigi õiguslik järeltulija ning Pekingi valitsus on ainus legitiimne Hiina valitsus. Sama väitsid (endised) natsionalistid oma Taipei valitsuse kohta. Vaidlused jätkuvad tänapäevani, kuigi HV ei proovi enam Mandri-Hiinat aktiivselt tagasi saada. HV Taiwanil on praegu ametlikult tunnustatud 22 riigi poolt, paljude teistega on mitteametlikud sidemed. HV ei kuulu Hiina Rahvavabariigi suure vetojõu tõttu endiselt ÜRO-sse.