Hani dünastia
Hani dünastia oli Vana-Hiina dünastia.
|
Hani dünastia 206 eKr – 220 pKr | |||||
 Hani dünastia valdused (tumesinine) aastal 2 pKr. Helesiniselt on märgistatud lääneregioonide protektoraatide alad | |||||
| Valitsusvorm | Monarhia | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Pealinn |
Chang'an (206 eKr - 9 pKr; 190-195) Luoyang (25-190; 196) Xuchang Shi (196-220) | ||||
| Religioon |
Taoism Konfutsianism Hiina rahvausund | ||||
| Pindala | 6 000 000 km² (50 pKr) | ||||
| Rahvaarv | 57 671 400 (2 pKr) | ||||
| Riigikeeled | Vanahiina keel | ||||
| Rahaühik | Ban liangi ja wu zhu raha | ||||
| |||||
Pärast Qini dünastia langust jagasid mässajad Qini riigi omavahel ja võimule tuli Hani dünastia. Üks pealikest sai endale valdused Hani jõe ääres ja võttis oma tiitli selle järgi. Hiljem hakkas ta teiste vastu võitlema, võitis nad, ja sai keisriks. Ta võttis Hani jõe nime oma dünastia nimeks.
Üle nelja sajandi viis see dünastia läbi uuendusi, mis lõid aluse keisririigi püsimisele. Kõigepealt pandi paika keisri amet ja tema osa riigi valitsemisel. Hani dünastia võttis üle Qini riigi põhimõtte, mille kohaselt keiser on seaduse allikas, kõrgeim õigusmõistja ja riigi tähtsaim võimukandja.
32. aastal viidi läbi muudatus, mille kohaselt lõpetati talupoegade iga-aastane sõjateenistusse kutsumine ja väljaõpetamine. Muudatused Hani dünastia ajal lõid keiserlikule Hiinale alustoed, kuid ühtlasi viisid ka Hani keisririigi hävingule. Võim koondus keisri lähimate inimeste, abielu kaudu tema sugulasteks saanute ja eunuhhide kätte. See põhjustas mõjukate perekondade üha suuremat võõrandumist, need tugevdasid oma kohalikke tugipunkte ja ühiskondlikke sidemeid.
Hani dünastia valitses 206 eKr – 9 pKr. Selle dünastia sugulased valitsesid ka aastatel 25–220.
Ka hiljem on seda dünastianime kasutatud, aga need dünastiad ei kestnud kaua.
Hani dünastia:
- Lääne-Han 206 eKr – 23 pKr;
- Wang Mangi valitsemisaeg (Xini dünastia) 9 pKr – 23 pKr;
- Ida-Han 25 pKr – 220 pKr