Bajkongõri kosmodroom
Bajkongõri kosmodroom (ka Baikonuri kosmodroom) on kosmodroom Kasahstanis Kõzõlorda oblastis Bajkongõri linnast põhja pool Türatami asula lähedal. See on maailma suurim raketistardipaik, üks kolmest mehitatud kosmoseaparaatide stardiks ette nähtud kohast maailmas Canaverali neeme ja Jiuquani kõrval. Kosmodroomi pindala on 6717 km². Koha geograafilised koordinaadid on 45° 57′ 54″ N, 63° 18′ 18″ E.
Bajkongõri kosmodroomi hakati ehitama 12. jaanuaril 1955 mandritevaheliste ballistiliste rakettide R-7 stardipaigana. Sealt startisid 1957. aastal esimene Maa tehiskaaslane Sputnik 1, 1961 esimene mehitatud lend Juri Gagariniga pardal ning paljud kosmoseraketid ja -aparaadid.
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist jäi kosmodroom Kasahstani territooriumile. Kasahstan rentis stepis asuva kosmodroomi koos Bajkongõri linnaga kuni 2050. aastani Venemaale 115 miljoni USA dollarise aastamaksu eest.
Kosmodroomil asub 9 raketistardikompleksi, 4 mandritevaheliste ballistiliste rakettide stardiseadet, 11 montaaži-katsekorpust, seal töötab 500 Venemaa sõjaväelast. Bajkongõrilt lastakse välja üle 50% Venemaa kosmoseaparaatidest, üle 80% kosmosesse viidavast kasulikust massist ja kõik geostatsionaarsele orbiidile lähetatud objektid.
2008. aastal toimus Bajkongõril 19 kanderakettide starti, mille poolest oli eespool kõigist teistest kosmodroomidest (USA-st startis aastas 14 kanderaketti).
Rajamine
muudaMehitatud kosmoselaevade prototüübiks sai raketikandja R-7, mis oli esialgu kavandatud vesinikupommi lennutamiseks. See vajas uut tüüpi polügooni. Koha valikul arvestati, et see peab olema suur hõredalt asustatud maa-ala, mida ei kasutataks põllumajanduslikult, mille lähedal oleks raudteeühendus ja magevesi. Selline koht leiti kõrbes Araali merest idas Sõrdarja jõe lähedal Moskva–Taškendi raudtee ääres.
Seal algasidki kosmodroomi ehitused. Ehitusplatsi nimetati kaitseministeeriumi teadusuuringute katsepolügooniks nr 5 koodnimega "Taiga". Ehitasid seda suure saladuskatte all sõjaväelased. Esimene ehituspataljon saabus Türatami raudteejaama 12. jaanuaril 1955 ja juba 5. mail 1957 võttis komisjon vastu esimese stardikompleksi ning järgmisel päeval paigaldati sellele rakett R-7. Kosmodroomi ametlikuks asutamispäevaks peetakse 2. juunit 1955, kui armee peastaap kinnitas oma direktiiviga teadusuuringute katsepolügooni nr 5 struktuuri.
Vaenlase desorienteerimiseks ehitati Karaganda oblastisse Bajkongõri linna lähedale petteehitised (võltskosmodroom). Pärast Juri Gagarini kosmoselaeva starti kinnistus ajakirjanduses Baikonuri nimi ka õigele kosmodroomile.
Kosmodroomi teenindamiseks rajati kosmodroomi lähedusse linn, mis kasvas kiiresti kümnete tuhandete elanikeni ja esialgu kandis nime Leninsk, aga 1995 nimetati ümber Bajkongõriks.
Vaata ka
muuda