Nedelini katastroof
Nedelini katastroof oli 24. oktoobril 1960 Nõukogude Liidus Kasahstanis Bajkongõri kosmodroomi raketistardiplatvormil aset leidnud kontinentidevahelise ballistilise raketi R-16 plahvatus.
Raketi peakonstruktor oli Mihhail Jangel, raketi väljatöötamise programmi juhtis NSV Liidu relvajõudude strateegiliste raketivägede ülemjuhataja, suurtükiväe peamarssal Mitrofan Nedelin. Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva lähenedes oli Nikita Hruštšov andnud asjaosalistele käsu, et R-16 start peab toimuma vahetult enne oktoobripühi. Seepärast püüti rakett iga hinna eest ettenähtud ajaks stardivalmis saada.[1]
Esialgu pidi rakett startima 23. oktoobril kell 19.00. Seetõttu täideti samal päeval ka raketi kütusepaagid. Paraku ilmnes, et raketi konstruktsioonis oli palju tootmisvigu, neid parandati lausa stardiplatvormil. Lisaks sai 23. oktoobril raketi stardivalmis seadmise ajal vigastada raketi käivitamise programm-sammlüliti, mis tuli välja vahetada. Raketi start lükati päeva võrra edasi. Raketi kütusena kasutati hüdrasiini ja hapendajana lämmastikhapet, mis on ülikorrodeeriv. Kuna kütuse komponendid ei tohtinud kütusesüsteemi kummitihendite tõttu raketi paakidesse jääda kauemaks kui ööpäevaks, siis taheti rakett tingimata järgmisel päeval teele saata. Tegelikke nõudeid järgides oleks pidanud raketi paagid tühjaks pumpama ja raketi tehasesse hooldusesse saatma. Hooldusele oleks aga kulunud vähemalt kuu aega.
24. oktoobril jätkati suurtest probleemidest hoolimata stardi ettevalmistamist. Marssal Nedelin kiirustas parandustöid takka ja viibis ka ise, justkui meestele julget eeskuju näidates, stardiplatvormi lähedal. Ajapiirangu tõttu rikkus starti ette valmistav meeskond paljusid ohutusreegleid, kõige muu hulgas oli ka raketi elektrisüsteem vooluvõrku lülitatud. Parandustööde käigus seadistas üks spetsialist, eeldades, et raketi elektrisüsteem on pingestamata, stardi sammlüliti 0-asendisse, mille tõttu käivitus raketi teise astme mootori põlemiskambris ootamatu protsess, mis põhjustas 124-tonnise raketi plahvatuse. Kogu stardiplatvorm lahvatas põlema. Erinevatel andmetel hukkus 75–150 inimest, nende seas ka marssal Nedelin. Raketi peakonstruktor Mihhail Jangel viibis samuti stardipaigal, kuid tema oli parajasti enne stardiplatvormil toimunud plahvatust suitsupausile läinud ning jäi tänu sellele ellu.
Nõukogude Liit varjas seda suurõnnetust kogu maailma avalikkuse eest. Ametlikult anti teada, et marssal Nedelin hukkus lennuõnnetuses.[1] Teave toimunu kohta jõudis siiski lääneriikidesse. Nõukogude Liidu juhtkond tunnistas katastroofi toimumist avalikult alles 1989. aastal.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Kosmonautika nõukogude moodi – valed, pettused ja salatsemine Tehnika Maailm, mai 2006