Eesti Kirjanike Liit

(Ümber suunatud leheküljelt Eesti Nõukogude Kirjanike Liit)

Eesti Kirjanike Liit (lühend EKL) on Eesti kirjanike, kirjanduskriitikute ja tõlkijate kutseliit.

Eesti Kirjanike Liit
Harju 2010-10-26.jpg
Eesti Kirjanike Liidu hoone Harju tänav 1
Lühend EKL
Asutatud 1922
Peakorter Tallinn
Asukoht Harju tänav 1, Tallinn 10146
Tegevuspiirkond Eesti
Ametlikud keeled eesti keel
Veebileht Eesti Kirjanike Liidu koduleht

AjaluguRedigeeri

Eesti Kirjanikkude Liit asutati 8. oktoobril 1922 Tallinna raekojas eesti kirjanike III kongressil. Liikmeid oli tollal 33. Juriidiliselt oli liidu asukohaks aastani 1927 Tallinn, hiljem Tartu. Eesti Kirjanikkude Liit tegeles kirjanikele avaldamisvõimaluste ja toetusraha leidmisega.

Pärast Eesti okupeerimist ja liitmist NSV Liiduga kuulutati Eesti Kirjanikkude Liit 19. oktoobril 1940 likvideerituks. Selle asemele hakati ette valmistama Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu loomist ning see asutatigi Moskvas 8.9. oktoobril 1943 toimunud konverentsil. Seda nime kandis liit kuni 1958. aastani, seejärel anti organisatsioonile nimeks Eesti NSV Kirjanike Liit, mis püsis Nõukogude okupatsiooni lõpuni.

4. mail 1950 kustutati Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmete nimekirjast Johannes Semper, Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas, Betti Alver, Hugo Raudsepp, Mait Metsanurk, Leo Anvelt, Agnes Taar ja Aleksander Tassa.

Saksa okupatsiooni ajal aastatel 19411944 juhtis Eesti Kirjanikkude Liidu tegevust algul kolmeliikmeline juhatus, mille eesotsas seisis Albert Kivikas. 1943. aastal lubati Eesti Kirjanikkude Liidu kui apoliitilise organisatsiooni tegevus Eestis taastada. Organisatsiooni esimeheks valiti Gustav Suits.

1945. aastal loodi Stockholmis sinna põgenenud kirjanike poolt Välismaine Eesti Kirjanike Liit, mille esimeesteks olid August Mälk (19451982), Kalju Lepik (19821999) ja Enn Nõu (19992000)[viide?].

1991. aastal nimetati Eesti NSV Kirjanike Liit ümber Eesti Kirjanike Liiduks[viide?]. 2000. aasta oktoobris saatis Välismaine Eesti Kirjanike Liit end laiali ning selle liikmed astusid Eesti Kirjanike Liitu kodumaal[viide?]. Mais 2020 oli Eesti Kirjanike Liidul 331 liiget.[1]

Kirjanike Liidu juhtimineRedigeeri

Kirjanike Liitu on juhtinud põhikirja järgi peakoosolek (üldkoosolek) ja juhatus, tegevuse kontrollimiseks on peakoosolekul valitud revisjonikomisjon.[2] Kuni 1940. aastani valiti Kirjanike Liidu juht juhatuses vabalt, ilma välise sekkumiseta. Saksa okupatsiooni ajal tegutses kolmeliikmeline juhatus. Nõukogude okupatsiooni ajal ulatus NLKP kaadripoliitika ka kultuuri valdkonda. Kõik Kirjanike Liidu esimehed alates 1943. aastast kuni Eesti iseseisvuse taaskehtestamiseni olid NLKP liikmed. Vastavalt partei kaadripoliitikale esitas EKP Keskkomitee oma soovitusi. 1980. aastatel, pärast Karl Vaino ja Rein Ristlaane võimuletulekut, toimus suur kaadrivahetus, mida sooviti ka kultuuriasutustes ja -organisatsioonides. 1983. aastal läksid NLKP liikmed, Eesti NSV Kirjanike Liidu juhatuse sekretärid Jaak Jõerüüt ja Arvi Siig EKP Keskkomitee sekretäri Ristlaane juurde ultimatiivse sooviga, et Kirjanike Liidu juhatuse esimees Paul Kuusberg peab lahkuma või lahkuvad nemad ja leppisid temaga kokku, et juhatuse esimeheks saab Vladimir Beekman.[3]Kui Beekman oli rääkinud teda juhatuse esimeheks soovinud Ristlaanega ja Jõerüüdi ning Siiaga, jäi ta nõusse. 17. oktoobril 1983, pärast seda, kui “Kuusbergi ja Remmelgaga (viimane oli Kirjanike Liidu juhatuse esimehe asetäitja) oli küllap Ristlaan kui mitte Vaino ise läbi rääkinud” ja “nad esitasid lahkumispalve”, valiti juhatuse esimeheks Vladimir Beekman. Beekman jäi seejuures siiski “palgalehelt välja” ja administratiivsele tööle Kirjanike Liidu juhatuse palgalise sekretärina Rein Saluri.[4] NLKP kontrolliv ja määrav tegevus Kirjanike Liidus lõppes alles 1990. aastate tulekuga, selleks ajaks oli osa NLKP liikmeid-kirjanikke parteist ise välja astunud.

Kirjanike Liidu väljaanded ja kirjastustegevusRedigeeri

  • 27. aprillil 1923 nägi ilmavalgust EKL-i väljaanne "kirjandusajakiri Looming".
  • Eesti Kirjanikkude Liidu Kirjastus alustas tegevust Tallinnas pärast seda, kui 13. detsembril 1926 valitsuse poole pöördumise järel saadi kirjastustegevuse alustamiseks rahalist toetust.
  • 1989. aasta aprillist ilmub Kirjanike Liidu kuukiri "Akadeemia".
  • 2014. aastast ilmub Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni almanahh "Tõlkija hääl".

EsimehedRedigeeri

Eesti Kirjanikkude LiitRedigeeri

Välismaine Eesti Kirjanike LiitRedigeeri

Eesti Nõukogude Kirjanike Liit ja Eesti NSV Kirjanike LiitRedigeeri

Eesti Kirjanike LiitRedigeeri

EKLi osakonnadRedigeeri

EKLi Tartu osakondRedigeeri

  Pikemalt artiklis Eesti Kirjanduse Liidu Tartu osakond

EKLi Stockholmi osakondRedigeeri

  Pikemalt artiklis Eesti Kirjanduse Liidu Stockholmi osakond

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. http://www.ekl.ee/
  2. Katrin Raid, "Loomise lugu. Eesti aeg. Eesti Kirjanikkude Liit 1922-1940", EKL, Tallinn [[2002], lk. 174–175
  3. Vladimir Beekman. “Alles see oli.” Tallinn, Tänapäev 2008, lk 161.
  4. Vladimir Beekman. “Alles see oli.” Tallinn, Tänapäev 2008, lk 165.

KirjandustRedigeeri

VälislingidRedigeeri