Toomas Raudam
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Juuli 2023) |
Toomas Raudam (sündinud 21. juulil 1947 Paides) on eesti kirjanik (novellist, romaanikirjanik, luuletaja, esseist, stsenarist).
Toomas Raudam | |
---|---|
Sünniaeg |
21. juuli 1947 Paide, Eesti |
Rahvus | eestlane |
Amet | kirjanik |
Toomas Raudam lõpetas 1966. aastal Paides keskkooli ning 1973. aastal Tartu Riikliku Ülikooli inglise keele ja kirjanduse alal.
1973. aastast töötas ta Tartu Riikliku Ülikooli raamatukogus ja aastail 1977–1983 Tallinnfilmis mängufilmide toimetajana, seejärel oli neli aastat vabakutseline.[viide?]
1991. aastast töötas ta Eesti Teaduste Akadeemia raamatukogus ja 1992. aastal oli Eesti Draamateatri kirjanduslik konsultant. Aastatel 1992–1995 töötas ta Postimehe toimetuses ja 1996. aastal Eduard Vilde majamuuseumis. Alates 1997. aastast on ta vabakutseline kirjanik.[viide?] Ta on olnud Wellesto liige.[viide?]
Teosed
muuda- "Anti jutud" (novellid). Tallinn, Eesti Raamat 1983
- "Kirjutab näpuga õhku" (novellid ja esseed). Tallinn, Eesti Raamat 1986
- "Kolmekordne päike" (lugusid lastele). Tallinn, Eesti Raamat 1988
- "Igavene linn" (romaan ja novellid). Tallinn, Eesti Raamat 1988
- "Isa sipelgapesa. Inimene, keda polnud. Absoluutne kuulmine" (filmistsenaariumid). Tallinn, Eesti Raamat 1990
- "Miks mitte kirjutada memuaare, kui oled veel noor" (romaan novellides). Tallinn, Eesti Raamat 1990
- "Tarzani seiklused Tallinnas" (romaan, autorsus: Edgar Rice Burroughs ja Toomas Raudam). Tallinn, Fööniks 1991
- "Kõhklev essee heitlusest ajaga" (Vladimir Nabokovi "Läbipaistvates asjades"; inglise keelest tõlkinud Mati Soomre). Tallinn, Loomingu Raamatukogu, Perioodika 1992
- "Muusika kuum sai" (novellikogu ja filmistsenaarium). Tallinn, Tuum 1996
- "Minu mina" (esseed). Tallinn, Tuum 1998
- "Elus enesetapja" (novellikogu ja näidend). Tallinn, Virgela 1999
- "Jaa" (romaan). Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2000
- "Miks Kafka nuttis?". Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2000
- "Jaak Kino, Kino-Mati ja teised". Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2001
- "Saint-Prousti vastu. Kolm kõnelust ja üheksa silma" (romaan novellides). Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2002
- "Kas kuulete... Valimik raadionäidendeid aastatest 1994–2000" (autorid Jaan Kaplinski, Madis Kõiv, Viivi Luik, Toomas Raudam, Teder, Jüri Tuulik, Mati Unt ja Ervin Õunapuu; koostanud Tamur Tohver). Tallinn, Kirjastuskeskus 2002
- "Teie" (essee Marcel Proustist ja James Joyce'ist). Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2003
- "Nips" (romaan). Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2004
- "Tänulikud surnud" (lugusid rock'n'rollist. Novellid ja näidend). Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2005
- "Väike äratundmiste raamat" (esseed ja artiklid). Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2006. ISBN 978-9985-79-166-0. ISBN 9985-79-166-5. 192 lk.
- "Miks ma ei taha olla kirjanik?" (novellid, sõnamängud ja luuletus). Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2008. ISBN 978-9985-79-238-4. 256 lk.
- "Väike. Anti ja mina, Tuglas ja meri" (kogumik). Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2009
- "Uued Grimmi muinasjutud. Muinasjutt Bob Dylanist." Tallimm, Tuum 2011. ISBN 978-9949-9014-8-7. 152 lk.
- "Essee sõprusest". Tallinn, TLÜ Kirjastus 2011. ISBN 978-9985-58-716-4. 240 lk.
- "Alfabeet" (luulekogu). Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2011. ISBN 978-9985-79-450-0. 104 lk.
- "Pime raamat" (romaan). Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2012. ISBN 978-9985-79-490-6. 99 lk
- "Ja ära Kafkat unusta!". (romaan) Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus,2013. ISBN/ISSN: 9789985795378 193 lk
- "See on T" (luulekogu). Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2014. ISBN/ISSN: 9789985795859 51 lk
- "Põletatud raamat". Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus. 2014. ISBN/ISSN: 9789985796191 317 lk
- "Tüdruk, kes läks lõhki. Romaan tähtedes." Tallinn. Eesti Keele Sihtasutus. 2015. ISBN 9789985796412 186 lk.
- "Vihm". Novellid ja näidend. Tallinn. Eesti Keele Sihtasutus. 2016. ISBN 978-9985-79-685-6 205 lk.
Filmistsenaariumid
muuda- "Inimene, keda polnud"(1989), režissöör Peeter Simm. 1990. aastal näidati filmi Cannes'i filmifestival eriprogrammis "Quinzaine des realisateurs", 1989. aastal võitis film Lübecki filmifestivalil žürii eriauhinna. Stsenaarium avaldati ajakirjas Kinostsenarii (1989, 4).
- "Tule tagasi, Lumumba!" (1992), režissöör Aare Tilk.
- "Emil" (1993, dokumentaalfilm), režissöör Peep Puks.
- "Head käed" (2001), režissöör Peeter Simm. Film võitis Berliini Panorama filmifestivalil Manfred Salzgeberi nimelise peaauhinna, esimese auhinna Itaalias Lecces (eripreemia stsenaariumile) ning esimese auhinna ja kriitikute eripreemia Anapas Venemaal. Stsenaarium avaldati ajakirjas Kinostsenarii (2002, 5-6)
Näidendid ja kuuldemängud
muuda- 2001. aastal lavastas Peeter Simm Rakvere teatris näidendi "Kino Mati, tema elutee ja juhtumised, mis seal ette tulid".
- Raadioteatris on Aare Toikka lavastanud kuuldemängud "Embus" ja "The Fool on the Hill". Mõlemad saadeti ka festivalidele.
Tõlked teistesse keeltesse
muudaToomas Raudami loomingut on tõlgitud inglise (Drooping Wings. Raamatus: Estonian Short Stories. Writings from an Unbound Europe. Illinois, 1996), vene, soome ja armeenia keelde.
Tunnustus
muuda- 1989 – Friedebert Tuglase novelliauhind ("Lodus tiivad")
- 1991 – Eesti Kirjanike Liidu auhind aasta parimale romaanile – romaan "Tarzani seiklused Tallinnas"
- 1992 – Pärnu filmifestivali auhind parima stsenaariumi ning parima episoodi eest – stsenaarium filmile "Tule tagasi, Lumumba!"
- 2001 – Lecces eripreemia parima stsenaariumi eest – stsenaarium filmile "Head käed (koos Peeter Simmiga) Analoogilise tunnustuse (parimad stsenaristid) pälvis stsenaarium samal aastal ka Lätis
- 2003 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (essee Marcel Proustist ja James Joyce'ist "Teie")
- 2005 – Kirjanike Liidu novellivõistlusel pälvis ühe kolmandatest preemiatest novell "Käed" (esimesi välja ei antud, teisi oli kaks).[1]
- 2006 – Kirjanike Liidu novellivõistlusel jagas teist kohta novell „Vesi” (esimest välja ei antud).
Isiklikku
muudaToomas Raudami emapoolne vanaisa oli kunstnik August Roosileht, onu neurokirurg Ernst Raudam, tädi oli kunstnik Helve Viidalepp (neiuna Roosileht, 1921–1979), tädimees kunstnik Ants Viidalepp.[2]
Toomas Raudam abiellus 1974. aastal Kersti Veideriga. Neil on poeg Juhan.
Viited
muuda- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 350
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 11. oktoobril 2011.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Kirjandus
muuda- Kaarel Veskis.Toomas Raudami proosa struktuuridünaamika põhijooni. Tartu 2003. (Bakalaureusetöö.) Vt [[1]]
- Estonian Literary Magazine, Autumn 1999
- Estonian Literary Magazine, Spring 2005
Välislingid
muudaTsitaadid Vikitsitaatides: Toomas Raudam |
Kirjutised
- Sven Vabari intervjuu Toomas Raudamiga "Lugude vahel on lõhe – see on surm". Looming 5/2003
- Toomas Raudam: Hea surma arutelu sündigu! (Eutanaasia kui probleem). – Delfi 15. märts 2007
- Toomas Raudam: Vastamatus. (Bürokraatiailmingutest ja künismist kirjanduselus) – Postimees 10. aprill 2010
- Toomas Raudam: Matusekõne. – Eesti Ekspress 27. märts 2011
- Leo Luks. Lood olematusse. (Toomas Raudami proosa mõistmisest seoses raamatuga “Uued Grimmi muinasjutud. Muinasjutt Bob Dylanist”) – Looming 2011, 10
- Arno Oja. Raudami asjalik luulealfabeet (Luulekogust “Alfabeet”) – Eesti Ekspress 30. november 2011
- Rolf Liiv. Luule kui vasaralöök: Toomas Raudami juhtum – Looming, 2 2015 http://www.looming.ee/2015/01/luule-kui-vasaralook-toomas-raudami-juhtum/
- Melissa Tuuling. Kirjanduslik maiuspala sõnagurmaanidele. Värske Rõhk, nr 43, suvi 2015. http://va.ee/15-arvustus/110-melissa-tuuling-kirjanduslik-maiuspala-sonagurmaanidele
- Olev Remsu "Lenin ja Platon, Trotski ja Aristoteles" (retsensioon Toomas Raudami raamatule "Vihm"), Looming, veebruar, 2017
Avalikud esinemised
- Kirjanikud tulid lugejate juurde (Kristiina Ehin, Kalle Kurg, Toomas Raudam, Ivar Sild)[2] – Järva Teataja 13. november 2008
Fotod, filmid
- Keyword Album: Toomas Raudam [3]