Ljudmila Ulitskaja
Ljudmila Ulitskaja (sündinud 21. veebruaril 1943 Davlekanovos Baškortostanis) on vene kirjanik, kelle teoseid on tõlgitud 25 keelde.
Ljudmila Ulitskaja sündis Baškortostanis, kus ta vanemad olid sõja eest evakuatsioonis. Tema vanaisa oli aastatel 1931–1941 represseeritud ja oli aastast 1948 vangis. Pärast sõja lõppu asus pere Moskvasse, kus Ulitskaja lõpetas keskkooli ja aastal 1967 Moskva Riikliku Ülikooli bioloogiateaduskonna.
Ta on töötanud NSV Liidu Teaduste Akadeemia Üldise Geneetika Instituudis (в Институте общей генетики АН СССР), kust ta aastal 1970 lahkus. Seejärel on ta töötanud Juudi Muusikalises Kammerteatris kirjandusala juhatajana. Samuti on ta kirjutanud esseesid, laste- ja nukunäidendeid, raadioinstseneeringuid ning tõlkinud luuletusi mongoli keelest.
TunnustusedRedigeeri
IsiklikkuRedigeeri
Ljudmila Ulitskaja on kolmandat korda abielus, tema kolmas abikaasa on skulptor Andrei Krassulin; teisest abielust on tal kaks poega, kellest üks on džässmuusik, aga praegu töötab sünkroontõlgina; teine poeg tegeleb äriga.
Ljudmila Ulitskaja teoste tõlked eesti keeldeRedigeeri
- "Lõbus matus" (jutustused). Tallinn, Tänapäev, 2006. Vene keelest tõlkinud Ilona Martson
- "Kukotski juhtum". Tallinn, Tänapäev, 2008. Vene keelest tõlkinud Jüri Ojamaa
- "Medeia ja tema lapsed". Tallinn, Tänapäev, 2009. Vene keelest tõlkinud Vilma Matsov ja Veronika Einberg
- "Imaago". Tallinn, Tänapäev, 2011. Vene keelest tõlkinud Jüri Ojamaa
- "Daniel Stein, tõlkija", Tallinn, Tänapäev, 2013. Vene keelest tõlkinud Ilona Martson
- "Siiralt teie Šurik", Tallinn, Tänapäev, 2017. Vene keelest tõlkinud Ilona Martson
- "Sonjake. Lõbus matus", Tallinn, Tänapäev, 2019. Vene keelest tõlkinud Ilona Martson