Andres Ots

eesti näitleja, laulja ja teatripedagoog
 See artikkel räägib eesti näitlejast; ettevõtja kohta vaata artiklit Andres Ots (ettevõtja).

Andres Ots (sündinud 3. oktoobril 1944 Tallinnas) on eesti näitleja, laulja ja teatripedagoog.

Andres Ots
Andres Ots 1995. aastal
Sünniaeg 3. oktoober 1944 (80-aastane)
Sünnikoht Tallinn
Amet näitleja ja laulja
Tegev 1965–

Väljendusrikast häält meisterlikult kasutavat ja paljudele lavakõnet õpetanud Andres Otsa peetakse üheks paremaks eestikeelsete tekstide esitajaks.

Haridus

muuda

Andres Ots on lõpetanud Tallinna 20. Keskkooli ning õppinud Tartu Riiklikus Ülikoolis prantsuse keelt ja kirjandust (1962–1963).

1968. aastal lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (3. lend).

Töö ja looming

muuda

Andres Ots töötas enne kõrgkooli astumist ajalehe Õhtuleht toimetuses (1963–1964) ja lavakunstikateedri laborandina (1964–1965).

Teatrinäitlejana

muuda

Diplomeeritud näitlejana suunati ta tööle Lydia Koidula nimelisse Pärnu draamateatrisse (Endla), kus ta töötas aastatel 1968–1974 ning mängis ka mitmes muusikalavastuses (nt "Servus, Peter", 1970, "Billy Jacki lugu", 1970, ja "Murelimaik", 1971).

Aastatel 19742010 töötas Ots näitlejana Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris[1] ning selle kõrvalt 13 ja pool aastat ühtlasi varieteeartistina Viru Varietees.[2] Tema monotükiga "Lilled Algernonile"[3] avati 26. veebruaril 1983 pidulikult Noorsooteatri Kaminasaal[4] (lavastus on säilinud ETV 1985. aasta salvestisena[5]). Ta on mänginud peaosa draamalavastustes "Biedermann ja tulesüütajad" (1976), "Mozart ja Salieri" (1984), "Äri" (2004), "Vana tango" (2009)[6], "Vanamees ja meri" (2015) jm.[7] Eredat loomingulist sädet pakkunud muusikalavastuste seas on olnud näiteks 1980. aastate alguses mängitud Olav Ehala allegooriline kultusmuusikal/rokkooper "Johnny", mis valmis teatril koostöös ansambliga Ruja ja kus Ots kehastas peategelast merikajakas Johnnyt.[8]

Filmi- ja telesarjanäitlejana

muuda

Andres Ots on näidelnud mängufilmides ("Varastati Vana Toomas", 1970; "Valge laev", 1970; "Sigade revolutsioon", 2004; "Detsembrikuumus", 2008; "Elu hammasratastel", 2018; "Sandra saab tööd", 2021)[9] ning telesarjades ("Ohtlik lend", "Kelgukoerad", "Kättemaksukontor", "Viimane võmm", "Siberi võmm")[10].

Õppejõuna

muuda

Aastatel 1996–2016[11] oli ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli lavakõne õppejõud (dotsent).

Lauljana

muuda

Lapsepõlves laulis Andres Ots Heino Kaljuste lastekooris, mille koosseisus tegi juba 10–11-aastaselt kaasa Estonia teatri ooperilavastustes "Padaemand" ja "Boriss Godunov".[12]

Estraadilauljana on Ots tegutsenud alates 1965. aastast, mil ta oli vokaalartist orkestris Rütm. 1968. aastal tuli ta esikohale vabariikliku estraadilauljate konkursi nooremas grupis. Bigbändi Mickeys solistina on ta pälvinud Moskvas Rahvamajanduse Saavutuste Näituse hõbemedali.[13] 1970. aastate alguses esines ta ka ETV menusaates "Horoskoop".[14][15]

Lauljana on talle omane teksti eriliselt rõhutav kupleelik stiil. Tema esituses on ülipopulaarseks saanud Arne Oidi "Puuriida laul", mis võitis lauluvõistlusel "Tallinn-70" parima rahvaliku laulu auhinna. Tuntud on ka Uno Naissoo "Kui tervis läinud käest" ja "Kojamehe laul", Boris Kõrveri "Traktoristide laul", Hans Hindpere "Omad mehed kõik", Arved Haugi "Hüljatud talud" ja "Minu koolipidude tüdrukud" jm.

Eestikeelsete tekstide esitajana

muuda

Väljendusrikast häält meisterlikult kasutavat Andres Otsa peetakse üheks paremaks eestikeelsete tekstide esitajaks.[16][17] Ta on ette kandnud nii klassikute kui ka tänapäevaste autorite luulet ja proosateoseid sadades raadio- ja telesaadetes, lugenud dokumentaal- ja teabefilmide tekste ning teinud sadu muid helisalvestisi.[18] Ainuüksi Eesti Pimedate Raamatukogu tarbeks on ta sisse lugenud ligi 300 audioraamatut.[19] Tema häälega esitatud raamatute seas leidub igale eale ja maitsele midagi, olgu see Astrid Lindgreni "Meisterdetektiiv Blomkvist", Jaroslav Hašeki "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil", mõni Valdur Mikita lingvistiline arutlus, Toomas Sullingu aimeraamat "Südamega südamest" või hoopis mõni kriminull või ulmelugu.[20]

1980. ja 1990. aastatel oli ta sage esineja Eesti Raadio saates "Meelejahutaja".[21][22]

1980. aastal osutus ta parimaks etlejaks Voldemar Panso nimelisel konkursil. 2013. aastal valisid nägemispuudega inimesed Andres Otsa ülekaalukalt parimaks heliraamatute meeslugejaks.[23] 2013. aastal pälvis ta elutöö eest Karl Adra nimelise auhinna. Teatriteadlase Lea Tormise hinnangul on kauaaegne lavakõne õppejõud Andres Ots näitleja ja lauljana olnud ise sisulise, aga ka väga värvika ja vaimuka kõnekasutuse parim näide.[24]

"Vettinud peiari laulud"

muuda

Paul-Eerik Rummo on Andres Otsale pühendanud luuletsükli "Vettinud peiari laulud", millele on muusika kirjutanud (1968–1971) Rein Rannap. Andres Otsa enda, aga ka ansambli Ruja ja paljude teiste esituses on eriti tuntuks lauldud just tsükli neljas osa "Õhus on kõike".[25][26]

Tunnustus

muuda

Isiklikku

muuda

Andres Otsa vanemad olid näitlejad Jori Ots (kasutatud ka nimekujusid "Georg Ots"[28] ja "Georg-Aleksander Ots"[29]) ja Made Varango.

Ta on olnud abielus näitleja Helje Soosaluga. 1982. aastast on ta abielus pedagoog Elin Otsaga, nende poeg on poplaulja ja näitleja Aleksander Ots (sündinud 1983).

Pere maakoduks on Saaremaal Kotlandi külas asuv Koerasitamätta.[30] Saaremaal ringi liikudes eelistab Andres Ots sõita jalgrattaga. Ta lööb kaasa kohalikus kultuurielus: on näidelnud lavastaja Väino Uibo kutsel Salme vallateatri suurlavastuses "Läänemere isandad" (alates 2010)[31], mitmekesistanud Taritu rahvamaja ja tubateatri üritusi ning laenutab mitmest kohalikust raamatukogust raamatuid. Saarlased nimetavad teda patoloogiliseks lugejaks.[32]

Viited

muuda
  1. Koosseisud Tallinna Linnateater
  2. Jaanus Kulli. Andres Ots: „Olen jõudnud sellesse toredasse ikka, kus sa näed, kuidas sõbrad lähevad, kuidas lähevad inimesed, kes on sulle tähtsad.“ Õhtuleht.ee, 03.10.2020.
  3. "Lilled Algernonile" Tallinna Linnateatri koduleht. Vaadatud 04.10.2024.
  4. Sven Karja. Monolavastused Eesti teatris 1973–2005 Magistritöö. Tartu Ülikool, 2005.
  5. "Lilled Algernonile". Andres Otsa monoetendus ERR Arhiiv, 21.11.1986.
  6. "Vana tango" Tallinna Linnateatri koduleht. Vaadatud 04.10.2024.
  7. "Vanamees ja meri" Tallinna Linnateatri koduleht. Vaadatud 04.10.2024.
  8. Jaanus Kulli. Andres Ots: Rokkooper „Johnny“ oli paras okas mõne seltsimehe tagumikus Õhtuleht.ee, 27.01.2021.
  9. Andres Otsa osalusega filmid Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 03.10.2024.
  10. Näitleja Andres Ots andmebaasis IMDb. Vaadatud 03.10.2024.
  11. Andres Ots – 80 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koduleht. 03.10.2024.
  12. Jaanus Kulli. Andres Ots: „Olen jõudnud sellesse toredasse ikka, kus sa näed, kuidas sõbrad lähevad, kuidas lähevad inimesed, kes on sulle tähtsad.“ Õhtuleht.ee, 03.10.2020.
  13. Jaanus Kulli. Teenetemärk 2021 | Andres Ots: „Olen väga õnnelik, et esimest korda on mind tunnustatud mitte kui ainult näitlejat ja lauljat, vaid ka kui teatripedagoogi.“ Õhtuleht.ee, 23.02.2021.
  14. Ülle Kask. "Horoskoobi" lauluvõistluse fenomen. Kuulutaja, 22.05.2015.
  15. „Horoskoop“ tähistas 50. aastapäeva Õhtuleht.ee, 16.10.2018.
  16. Priit Põldma. 2. osa. Raamatud, mis räägivad inimhäälel Levila.ee, 8/2022.
  17. Lea Tormis: Andres Otsal on oluline roll eesti kultuurielus ERR Menu, 21.03.2013.
  18. Andres Otsa esitatud tekstide helisalvestisi E-kataloogis ESTER. Vaadatud 03.10.2024.
  19. Andres Otsa loetud raamatuid Eesti Pimedate Raamatukogu koduleht. Vaadatud 03.10.2024.
  20. Priit Põldma. 2. osa. Raamatud, mis räägivad inimhäälel Levila.ee, 8/2022.
  21. Marko Kadanik. „Meelejahutaja“ telgitagused: eetris särasid näitlejad, kuid suurima töö tegi ära Priit Aimla Õhtuleht.ee, 25.08.2018.
  22. Andres Otsa etteastetega "Meelejahutaja" saateid ERR Arhiiv. Vaadatud 06.10.2024.
  23. Jaanus Kulli. Teenetemärk 2021 | Andres Ots: „Olen väga õnnelik, et esimest korda on mind tunnustatud mitte kui ainult näitlejat ja lauljat, vaid ka kui teatripedagoogi.“ Õhtuleht.ee, 23.02.2021.
  24. Lea Tormis: Andres Otsal on oluline roll eesti kultuurielus ERR Menu, 21.03.2013.
  25. Jaanus Kulli. Andres Ots: „Olen jõudnud sellesse toredasse ikka, kus sa näed, kuidas sõbrad lähevad, kuidas lähevad inimesed, kes on sulle tähtsad.“ Õhtuleht.ee, 03.10.2020.
  26. "Vettinud peiari laulud" Eesti Muusika Infokeskuse koduleht. Vaadatud 03.10.2024.
  27. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  28. Jüri Aarma. Andres Ots: Kirjade järgi olen jah Georg Otsa poeg Maaleht.ee, 27.09.2014.
  29. Andres Otsa poeg Aleksander: isa järel jooksmine on mu elu defineerinud ERR Menu, 30.09.2024.
  30. Fotod: Koerasitamätta saunik Andres Ots kohtus Taritu küla rahvaga Maaleht.ee, 03.11.2014.
  31. Veljo Kuivjõgi. Andres Ots tegi laupäeval oma debüüdi harrastusteatris Meie Maa, 30.08.2010.
  32. Kaja Tampere. Andres Ots on patoloogiline lugeja Saarte Hääl, 18.08.2014.

Välislingid

muuda