Joseph Erlanger
Joseph Erlanger (5. jaanuar 1874 – 5. detsember 1965) oli Ameerika Ühendriikide füsioloog.
Joseph Erlanger | |
---|---|
Sündinud |
5. jaanuar 1874 San Francisco, California |
Surnud |
5. detsember 1965 (91-aastaselt) Saint Louis, Missouri |
Alma mater | Johns Hopkinsi Ülikool |
Teadlaskarjäär | |
Tegevusala(d) | füsioloogia |
Töökohad |
Wisconsini Ülikool Washingtoni Ülikool |
Tuntumad õpilased |
Loend
|
Tunnustus | Nobeli meditsiiniauhind (1944) |
1895. aastal sai Erlanger California Ülikoolist bakalaureusekraadi keemias ning lõpetas 1899. aastal Johns Hopkinsi Ülikooli meditsiini erialal. Pärast lõpetamist jäi ta Johns Hopkinsi ülikooli tööle, kus tegi füsioloogialaboris teadust ning pidas metabolismi- ja seedimisloenguid.
Erlanger leiutas ja patentis uut tüüpi vererõhuaparaadi.
1906. aastal sai ta Wisconsini Ülikooli füsioloogia õppetooli juhatajaks. 1910. aastal sai ta Washingtoni Ülikooli füsioloogia professoriks.[1]
1944. aastal pälvis Erlanger koos oma õpilase Herbert Spencer Gasseriga Nobeli meditsiiniauhinna aksoni uurimise eest.[2]
Viited muuda
- ↑ "Erlanger, Joseph". Encyclopedia.com. Vaadatud 31. detsember 2020.
- ↑ "Joseph Erlanger Facts". The Nobel Prize. Vaadatud 31. detsember 2020.