Jan Guillou
Jan Oskar Sverre Lucien Henri Guillou (sündinud 17. jaanuaril 1944 Södertäljes) on rootsi kirjanik ja ajakirjanik.
| Jan Guillou | |
|---|---|
 Lisa pildiallkiri. | |
| Sünninimi | Jan Oscar Sverre Lucien Henri Guillou |
| Sünniaeg |
17. jaanuar 1944 Södertälje, Rootsi |
| Rahvus | rootslane |
| Kirjandusžanrid |
spiooniromaanid ajalooromaanid |
| Koduleht | Jan Guillou |
Tema teoste tuntumaid kirjanduslikke tegelaskujusid on Rootsi luuraja Carl Hamilton, politseikomissar Eva Johnsén-Tanguy ja templirüütel Arn Magnusson.
Koos Liza Marklundiga ja Ann-Marie Skarpiniga asutas ta kirjastuse Piratförlaget AB[1].
Elulugu
muudaJan Guillou sündis Södertäljes Stockholmi läänis[2]. Tema isa Charles Guillou on prantsuse ja ema Marianne (neiupõlvenimega Botolfsen) Guillou norra päritolu. Noormees sai Rootsi kodanikuks 1975 aastal[3].
1973. aastal avaldas Jan Guillou koos kolleeg Peter Brattiga artiklitesarja Rootsi luureorganisatsioonist Informationsbyrånist (IB). Teosed paljastasid asutuse ebaseadusliku jälitustegevuse kommunistide suhtes. Guillou mõisteti kümneks kuuks vangi[4].
Oktoobris 2009 süüdistas Expressen kirjanikku koostöös KGB-ga 1960. ja 1970. aastatel[4][5]. Kuigi Jan Guillou kinnitas, et täitis mitmesuguseid ülesandeid, oli selle ainus eesmärk tema väitel koguda teavet ajakirjanduslikuks tööks[6][7]. Kogu süüdistusmaterjal põhineb Rootsi kaitsepolitsei (Säpo) arhiivi dokumentidel ja endise KGB polkovniku Oleg Gordievski ütlustel[8]. Hiljem on süüdistused luuramisest Nõukogude Liidu heaks ümber lükatud[4].
Looming
muudaRomaanid Arn Magnussonist
muuda- "Tee Jeruusalemma" – "Vägen till Jerusalem", 1998; eesti keeles: tõlkija Vladimir Beekman. Avita 2001.
- "Templirüütel" – "Tempelriddaren", 1999; eesti keeles: tõlkija Vladimir Beekman. Avita 2002.
- "Riik tee lõpus" – "Riket vid vägens slut", 2000; eesti keeles: tõlkija Vladimir Beekman. Avita 2002.
Jätkulugu
muuda- "Arvet efter Arn" (2001)
Romaanid Carl Hamiltonist
muuda
- "Coq Rouge – berättelsen om en svensk spion" (1986)
- "Den demokratiske terroristen" (1987)
- "I nationens intresse" (1988). Samal aastal võitis raamat Rootsi kriminaalkirjanduse auhinna parima romaani kategoorias
- "Fiendens fiende" (1989)
- "Den hedervärde mördaren" (1990)
- "Vendetta" (1991)
- "Ingen mans land" (1992)
- "Den enda segern" (1993)
- "I hennes majestäts tjänst" (1994)
- "En medborgare höjd över varje misstanke" (1995)
Jätkulood
muuda- "Hamlon – en skiss till en möjlig fortsättning" (1995)
- "Madam Terror" – "Madame Terror", 2006; tõlkija Allar Sooneste. Hotger 2008
- "Men inte om det gäller din dotter" (romaanis tegutseb ka Eva Johnsén-Tanguyni, 2008)
Romaanid Eva Johnsén-Tanguynist
muuda- "Tjuvarnas marknad" (2004)
- "Fienden inom oss" (2007)
- "Men inte om det gäller din dotter" (romaanis tegutseb ka Carl Hamilton, 2008)
Muud raamatud
muudaViited
muuda- ↑ Liza Marklund. DekkariNeti.
- ↑ Cecilia Hagen. Det ska mycket till för att reta upp mig. Expressen, 3. detsember 2006.
- ↑ Pär Jansson. Ljuger Guillou om sin värnpliktstjänstgöring? Newsmill, 7. november 2009.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Rootsi kirjanik töötas KGB heaks. Postimees, 24. oktoober 2009.
- ↑ Guillou's Cold War Reports to the KGB. SR International, Radio Sweden, 26. oktoober 2009.
- ↑ Johan Nylander. Swedish journalist admits working for KGB. The Swedish Wire, 25. oktoober 2009.
- ↑ Sofia Lundgren. Jan Guillou hade kontakt med KGB. Dagens Nyheter, 24. oktoober 2009.
- ↑ Av Micke Ölander. KGB-chefen om fallet Jan Guillou. Expressen, 26. oktoober 2009.
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jan Guillou |
- Piratförlaget - Jan Guillou. Piratförlaget AB
- Jan Guillou kolumnid Aftonbladetis