Vestfaali rahu
See artikkel vajab toimetamist. (September 2007) |
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Rahulepingule kirjutati alla 30. jaanuaril 1648. 24. oktoobril 1648 allkirjastati keiser Ferdinand III, Saksa printside, Prantsusmaa kuninga ja Rootsi vaheline leping.
1659. aastal alla kirjutatud Püreneede lepingut peetakse samuti mõnikord osaks Vestfaali rahust.
Vestfaali rahu on üks võimalikke uusaja alguspunkte Lääne-Euroopas ning territooriumil põhineva riigikontseptsiooni algus. Saksamaa edasise arengu jaoks tähistas Vestfaali rahu olulist ajaloolist pöördepunkti.
Rahulepingu järgi saavutasid iseseisvuse Šveits ja Holland, kui Münsteri rahuga Hispaania lõpuks tunnustas Hollandi iseseisvust.
4. septembril 1648 sõlmiti Münsteris ka eelrahuleping, Prantsusmaa ja Ferdinand III vahel, mille kohaselt keiser loovutas 1,2 miljoni taalri sularaha eest prantslastele Elsassi.
Saksamaa vürstiriigid kindlustasid oma autonoomia, Rootsi saavutas territoriaalse laienemise (Rootsi Pommeri, Rootsi Wismar) ja majandusliku kompensatsiooni, Brandenburgi kuurvürst ja Baieri kuurvürst said juurde territooriume ning Prantsusmaa kuningriik omandas enamiku Alsace-Lorraine piirkonnast.
Roomakatoliku kiriku mõjupiirkondade taaslaienemine protestantliku usutunnistusega piirkondadele Euroopas lõppes.
Vaata ka
muudaViited
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Vestfaali rahu |
Välislingid
muuda- Ingliskeelne Vestfaali rahudokument
- Margus Laidre, "PAX EUROPEA 350 aastat Vestfaali rahudest - KAS AJALOOLINE TÄHTPÄEV VÕl KUMMARDUS TÄNAPÄEVALE" – Ajalooline Ajakiri 1998, nr 4 (103), lk 77–91