Autožiiro
Autožiiro (kreeka α’υτός + γύρος, 'ise pöörlev') ehk gürokopter[1][2] (vananenud nimetus tiiviklennuk) on õhusõiduk, mille tõstejõu tekitab õhuvoolu suhtes teatud kohtumisnurkseadega vabalt pöörlev tiivik.
Autožiiro tõstejõu tekitab lendamisel vastuvoolava õhu toimel iseeneslikult pöörlev (autoroteeruv) mitme püsisammuga labast koosnev rootor. Autožiiro on horisontaalsks lendamiseks varustatud jõuallikaga, mille propeller või reaktiivjuga tekitavad tõmbe.
Tavaliselt asub sisepõlemismootor koos tõmmet tekitava propelleriga autožiiro tagaosas.
Autožiiro leiutajaks peetakse Hispaania inseneri Juan de la Cierva y Codorníut, kelle ehitatud tiiviklennuki esmalend toimus 9. jaanuaril 1923 Cuatro Vientose lennuväljal Madridis. Autožiiro lennupõhimõte oli siiski tuntud juba varem.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "LENNUNDUSTERMINOLOOGIA KOMISJONI KOOSOLEK, PROTOKOLL, Tallinn, 19. detsember 2012 (docx)". Originaali arhiivikoopia seisuga 24.05.2015. Vaadatud 24.05.2015.
- ↑ "MKM Terminid". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. mai 2015. Vaadatud 24. mail 2015.
Kirjandus
muuda- Peter W. Brooks: Cierva Autogiros. Smithsonian Institution Press, Washington 1988
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Autožiiro |
- Autožiiro Tallinnas (1935). Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr 50, 8/8. Kestus: 00:37
- Jeff Lewis' in-depth history of the Autogyro
- "Will Autogiro Banish Present Plane?", March 1931, pg 28
- "Feathering Of Blades Increase Gyro's Speed", April 1932, Popular Mechanics
- Sito ufficiale del C.I.A. Club Italiano Autogiro