Fridtjof Nansen
Fridtjof Nansen (10. oktoober 1861 Store Frøen Christiania (Oslo) lähedal – 13. mai 1930 Lysaker Oslo lähedal) oli Norra teadlane, riigimees ning maadeavastaja.
Fridtjof Nansen | |
---|---|
Sünniaeg | 10. oktoober 1861 |
Surmaaeg | 13. mai 1930 (68-aastaselt) |
Haridus | filosoofiadoktor |
Alma mater | |
Amet | diplomaat, poliitik, kiiruisutaja, kirjanik |
Autasud | Nobeli rahuauhind |
Autogramm | |
Teadlane ja maadeavastaja
muudaNansen õppis Kristiania (Oslo) ülikoolis zooloogiat. Ta uskus, et valitud erialal on tal parimad võimalused välitingimustes töötamiseks. Hiljem on ta oma otsust siiski kahetsenud ning arvanud, et õigem valik oleks olnud füüsika ja matemaatika, mis oleksid andnud talle paremad võimalused spetsialiseeruda okeanograafia alal. 1888. aastal sai Nansen doktorikraadi.
Esimese ekspeditsiooni tegi ta 1882. aastal Norra küttimislaeva Viking pardal. Nanseni ülesanne oli koguda infot mereloomade ja jääolude kohta. Väidetavalt sellel ekspeditsioonil tuli Nansen mõttele, et ajupuit, mille ta leidis Gröönimaa lähedalt ajujäält, on pärit Siberist ning Gröönimaa lähedale triivinud koos jääga üle põhjapooluse või selle lähedalt.
Kuulsaks sai Nansen kahe polaarekspeditsiooniga. 1888–1889 ületas ta esimese inimesena suuskadel Gröönimaa mandriliustiku. Nansen ei alustanud retke mitte asustatud läänerannikult, vaid elaniketa idarannikult – seda selleks, et lõigata ära taganemistee. See reis tegi temast Norra rahvuskangelase.
Nanseni teine polaarekspeditsioon kestis 1893–1896 laeval Fram. Ekspeditsiooni eesmärk oli kontrollida Põhja-Jäämere ajujää triivi ideed. Selleks purjetas Nansen piki Venemaa põhjarannikut nii kaugele itta, kui jääolud võimaldasid. Severnaja Zemlja lähedal vaierdas ta Frami jääpankade külge. Selgus, et jää liigub tõepoolest Põhja-Jäämeres üldiselt idast läände. Fram väljus jääst 1896. aasta kevadel. Triiv ei kulgenud siiski üle põhjapooluse, nagu Nansen oli lootnud, vaid sellest lõuna poolt. Sellepärast üritas Nansen koos Hjalmar Johanseniga jõuda poolusele suuskadel ja koerte abiga. Poolusele nad ei jõudnud, kuid käisid ära kaugemal põhjas kui ükski inimene enne neid, jõudes põhjalaiusele 86° 14'. Et tagasiteed triivivale laevale oli võimatu leida, liikusid nad lõunasse Franz Josephi maa suunas. Seal olid nad sunnitud talvituma, toitudes jääkarudest ja morskadest. Tagasi Norrasse jõudsid nad järgmisel kevadel Briti ekspeditsiooni abiga. Nädal pärast nende saabumist jõudis Norrasse tagasi ka Fram. Norra rahvas võttis Nanseni ja ta meeskonnakaaslased vastu ekstaatilise vaimustusega.
Aastatel 1887–1908 oli Nansen Oslo ülikooli zooloogiaprofessor ja aastatel 1908–1930 okeanograafiaprofessor.
Riigimees ja humanist
muudaNansenil oli tähtis roll ka Norra iseseisvumisel Rootsist 1905. aastal. Ta oli norra rahva seas nii populaarne, et talle pakuti isegi kuninga kohta.
1906–1908 oli ta Norra saadik Suurbritannias. Nansen oli esimene Norra esindaja 1920 asutatud Rahvasteliidus. Seal tegeles ta sõjavangide vahetamise küsimustega ja 1921. aasta Volgamaa näljahäda leevendamisega.
1922. aasta detsembris kulutas Nansen suurema osa oma Nobeli rahuauhinna rahast kahe näidistraktorijaama sisseseade ostmiseks, mille ta andis Nõukogude valitsusele. 1923. aastal kutsus ta Lääne-Euroopa ajalehtedes lääneriike üles taastama sõprussuhted Nõukogude Liiduga. Oma raamatus "Venemaa ja rahu" väitis Nansen, et kogu maailma heaolu sõltub Nõukogude Venemaa heaolust. Ta kutsus üles abistama Nõukogude Venemaad mitte ainult humanismi nimel, vaid kogu Euroopa huvides.[1]
Teosed eesti keeles
muuda- "Fridtjof Nansen'i reisijuhtumised Põhja-Jäämere jääl ja pimeduses" I-III; eesti keelde toimetanud Mihkel Neumann. Hermanni kirjastus, Tartu 1898–1899 (128 + 142 + 103 lk.)
- "Öös ja jääs" (Fridtjof Nanseni ekspeditsioon 1893-1896). Tõlkinud Julius Säkk. A. Org'i kirjastus, Tallinn 1923, 122 lk.
- "Suuskadel läbi Gröönimaa". Tõlkinud August Hanko, eessõna kirjutanud Edgar Kant. Loodus, Tartu / Tallinn 1938; teine, faksiimiletrükk: Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1996 (järelsõna: Rein Põder ja Aarend-Mihkel Rõuk)
- ""Fram" Polaarmeres" I-II; norra keelest tõlkinud Henrik Sepamaa. Sari Maailm ja mõnda. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1959 (421 + 388 lk.)
Tunnustus
muuda- 1897 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks
- 1922 – Nobeli rahuauhind
Vaata ka
muudaKirjandus
muuda- Alina ja Czeslaw Centkiewicz, "Nansen (Fridtjof, mis sinust küll saab?)" (biograafiline romaan). Poola keelest tõlkinud Nora Kaplinski. Eesti Raamat, Tallinn 1976, 276 lk
- Carl Emil Vogt, "Fridtjof Nansen. Mees ja maailm" (Fridtjof Nansen. Mannen og verden). Norra keelest tõlkinud Elvi Lumet. Tänapäev, Tallinn 2014, 424 lk; ISBN 9789949274796
Välislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Fridtjof Nansen |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Fridtjof Nansen |
- ↑ E. Varep. Fridtjof Nansen. Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 1962. Tallinn 1963. Lk. 221.