Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatoorium

Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatoorium ehk Metobs oli Tartu Ülikooli juures süstemaatilisteks ilmavaatlusteks rajatud observatoorium.

Ajalugu

Tartus alustas süstemaatilisi ilmavaatlusi tollal ülikooli matemaatika ja füüsika eradotsendina töötanud Arthur Joachim von Oettingen 2. detsembril 1865 oma kodus. Nendest vaatlustest kasvas välja Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatoorium, kuigi Tartu ülikooli allasutuste nimekirja võeti see alles 1876. aastal. Oettingen oli Meteoroloogia Observatooriumi juhataja esimesed kümme aastat (1865–1875) ning pärast veel kaks aastat (1891–1893). Ta muretses vajalikke instrumente või ehitas neid ise. Ülikooli füüsikalise geograafia ja meteoroloogia kateedrit ning Metobsi juhatasid

• Arthur von Oettingen 1865–1875,
• Karl Weihrauch 1875–1891,
• Arthur von Oettingen 1891–1893,
• Boriss Golitsõn 1893,
• Boriss Sreznevski 1894–1918,
• Alfred Wegener 1918 Saksa okupatsiooni ajal ja
• Georg Konrad Koch 1918–1925.

Oettingen rajas meteojaamade võrgu, kus algselt mõõdeti peamiselt sademeid, ning oli selle võrgu teaduslik juhendaja.

1904. aastal hankis Metobs Hvolsoni aktinomeetri. B. Sreznevski juhendamisel alustati lisaks meteoroloogilistele vaatlustele ka aktinomeetrilisi vaatlusi. 1911. aastal hangiti Callendari päikesekiirguse iseregistreerija, mida kasutati 1911–1915 ja 1926. aastal.

1925. aastal sai Tartu ülikooli geofüüsika ja meteoroloogia dotsendiks ning Metobsi juhatajaks 1921. aastal Hamburgis doktoriväitekirja kaitsnud Kaarel Kirde. Kirde juhatas Metobsi kuni 1944. aastani. Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks oli klimatoloogia, Metobsis alustas ta ka kiirguskliima uuringuid. Metobsi töötajatest kaitses 1924. aastal Helsingi ülikoolis doktoriväitekirja trombide kinemaatika alal Johannes Peter Letzmann.

1931. aastal hangiti Ångströmi kompensatsioon-pürheliomeeter, mida kasutati päikese otsekiirguse mõõtmiseks Tartus Liivi 4 asunud majas kuni Teise maailmasõjani. Pürheliomeeter hävis sõjas 1944. aastal.

1936. aastal kaitses Kaarel Kirde juhendamisel doktoriväitekirja klimatoloogias Metobsi töötaja Aarne Kärsna.

1941. aastal muudeti Metobs ENSV Hüdrometeoroloogiateenistuse Valitsuse Tartu Geofüüsika Observatooriumiks. Saksa okupatsiooni ajal viidi Metobs tagasi ülikooli koosseisu. Pärast Kaarel Kirde Saksamaale minekut 1944. aastal jäid Metobsi tööd juhtima noored kaastöötajad, hilisemad Tartu Ülikooli õppejõud Helene Liidemaa (1899–1996) ja Herman Mürk (1908–1988).

1. jaanuaril 1947 moodustati Tartu ülikooli astronoomia ja meteoroloogia observatooriumeist Teaduste Akadeemia Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut, mis hiljem nimetati Füüsika ja Astronoomia Instituudiks. Meteoroloogia ja atmosfäärifüüsika alased uuringud jätkusid pärast Füüsika ja Astronoomia Instituudi kaheks jagunemist Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudis Tõraveres, mis 1995. aastal nimetati Tartu Observatooriumiks.

Välislingid

• Kärt Jänes-Kapp, Metobs sai 145-aastaseks!, http://horisont.ee/node/1336
  
• Metobs Tartu Observatooriumi veebilehel, http://scorpion.to.ee/atm/metobs.html
• Tartu Ülikooli Ilmade Observatoorium 150 / 614-02.12.15
• 02.12.2015 – Tartu Ülikooli Ilmade Observatoorium 150