Departemang (Prantsusmaa)

Prantsusmaa haldusüksuse tüüp

Departemang (prantsuse département) on Prantsusmaa haldusjaotuses üks kolmest valitsemise tasemest allpool riiklikku taset (territoriaalsed kollektiivsused), piirkondade ja valdade vahel. Prantsusmaa emamaal on 96 departemangu ja ülemeredepartemange on 5, mida liigitatakse ka piirkondadeks. Departemangud jagunevad edasi 342 ringkonnaks, mis jagunevad kantoniteks; viimased kaks ei oma autonoomiat ja neid kasutatakse avalike teenuste ja mõnikord valimiste organiseerimisel.

Prantsusmaa departemange haldavad valitud üldkogud (conseil général) ja nende presidendid, kelle vastutuse peamise valdkonna moodustavad arvukate sotsiaalsete ja hoolekandetoetuste, keskkoolide (collège) ehitiste ja tehnilise personali, kohalike teede ning kooli- ja maabusside ja kohaliku omavalitsuse infrastruktuuride koostöö juhtimine. Riigi halduse kohalikud teenused on traditsiooniliselt organiseeritud departemangutasemel, kus prefekt esindab valitsust; siiski on piirkonnad saanud selles osas tähtsust alates 2000. aastatest, kus mõned departemangutaseme teenused on läinud piirkonnataseme teenusteks.

Departemangud loodi 1791. aastal, kui Ancien Régime'i provintside ratsionaalne asendamine rahvusliku ühtsuse tugevdamise eesmärgil; peaaegu kõik neist nimetati seetõttu jõgede, mägede või rannikute järgi, mitte ajalooliste või kultuuriliste territooriumide järgi, erinevalt piirkondadest, ja mõned neist on üldiselt tuntud nende kahekohalise sihtnumbri järgi, mida kuni viimase ajani kasutati kõigil mootorsõidukite numbrimärkidel. Need innustasid sarnaseid jaotusi paljudes Prantsusmaa endistes kolooniates.

Ajalugu muuda

  Pikemalt artiklis Prantsusmaa territoriaalne areng
 
Geomeetriline ettepanek lükati tagasi
 
Endised provintsid (värvidega) ja departemangud (piirid mustaga)

Esimesed Prantsuse territoriaalsed departemangud pakuti aastal 1665 välja Marc-René d'Argensoni poolt haldusküsimuste teenindamiseks puhtalt sildade ja maanteede infrastruktuuri haldamisel.

Enne Prantsuse revolutsiooni sai Prantsusmaa territooriume järk-järgult mitmesuguste sõltumatute üksuste annekteerimise kaudu. Ancien Régime'i ajal oli see organiseeritud provintsideks. Revolutsiooni kestel need kaotati, osalt selleks, et nõrgendada vanu truudussidemeid.

Kaasaegsed departemangud, kui mitmeotstarbelised valitsemisüksused, loodi provintside asemele 4. märtsil 1790 Asutava Rahvuskogu poolt, mida see pidas palju ratsionaalsemaks struktuuriks. Nende piirid teenisid kahte eesmärki:

  • Piirid valiti teadlikult Prantsusmaa ajalooliste piirkondade lõhkumiseks püüdega kaotada kultuurilised erinevused ja ehitada palju ühtsem rahvas.
  • Piirid olid seatud nii, et iga asustus maal oli päevase ratsasõidu kaugusel departemangu pealinnast. See oli turvalisuse pärast, mõeldud hoidma kogu riigi territooriumi tiheda kontrolli all. See meede oli otseselt innustatud Suure terrori poolt, mille ajal kaotas valitsus kontrolli paljude maapiirkondade üle valitsuskeskustest kaugemal.
 
1812: Departemangud Esimese keisririigi suurima ulatuse ajal

Vanadest nimedest hoiduti uute departemangude nimetamisel hoolikalt. Enamik nimetati piirkonna peamise jõe või muu loodusobjekti järgi. Isegi Pariis oli Seine'i departemangus.

Departemangude arv, algselt 83, suurenes 1809. aastaks 130-ni, kui vabariik ja keisririik omandasid territooriume. Pärast Napoleoni kaotusi aastatel 1814–1815 andis Viini kongress Prantsusmaale tagasi tema sõjaeelse suuruse; departemangude arvu vähendati 86-ni, kui kolm algset departemangu jagati. Aastal 1860 omandas Prantsusmaa Nice'i krahvkonna ja Savoia, mis viis kolme uue departemangu loomiseni. Kaks tehti uuest Savoia territooriumist, samas Alpes-Maritimesi departemang loodi Nice'ist ja osast Vari departemangust. 89 departemangule anti numbrid vastavalt nende tähestikulisele järjekorrale.

Moselle'i ja Bas-Rhini departemang ning enamik Haut-Rhini departemangust loovutati Saksa keisririigile 1871. aastal pärast Prantsusmaa kaotust Prantsuse-Preisi sõjas. Väike osa Haut-Rhini departemangust jäi siiski Prantsusmaale ja nimetati Belforti territooriumi departemanguks. Kui Prantsusmaa sai loovutatud departemangud pärast esimest maailmasõda tagasi, ei taasühendatud Belforti departemangu Haut-Rhini departemanguga. 1922. aastal sai sellest Prantsusmaa 90. departemang.

Île-de-France'i reorganiseerimine (1968) ja Korsika jaotamine (1975) andis veel kuus departemangu, tehes koguarvuks 96. Arvates juurde viis ülemeredepartemangu (Prantsuse Guajaana, Guadeloupe, Martinique, Réunion ja Mayotte), on koguarvuks 101 departemangu. Aastal 2011 sai 101. departemanguks ülemerekollektiivsus Mayotte.

Üldiseloomustus muuda

  Pikemalt artiklis Prantsusmaa haldusjaotus
  Pikemalt artiklis Prantsusmaa departemangude loend ravastiku arvu järgi
 
 
Rahvastiku tihedus departemangudes (2007)

Departemangu valitsuse asukoht on tuntud kui prefektuur (préfecture) või chef-lieu de département ja on üldiselt mõningase tähtsusega linn umbes departemangu geograafilises keskpunktis. See määrati vastavalt ajale, mis kulus ratsa reisiks departemangu piirialadelt. Eesmärk oli, et prefektuur peab olema ratsa kättesaadav igast linnast departemangus 24 tunni sees. Prefektuur ei ole tingimata suurim linn departemangus; näiteks Saône-et-Loire'i departemangus on pealinn Mâcon, kuid suurim linn on Chalon-sur-Saône. Departemangud on jagatud üheks või mitmeks ringkonnaks. Ringkonna pealinna kutsutakse alamprefektuuriks (sous-préfecture) või chef-lieu d'arrondissement.

Iga departemangu haldab üldkogu (conseil général), mis valitakse kuueks aastaks üldistel valimistel, kus üldkogu president on departemangu juhataja. Enne 1982. aastat oli departemangu juhataja prefekt (préfet), kes esindab Prantsusmaa valitsust igas departemangus ja nimetatakse Prantsusmaa presidendi poolt. Prefekti abistavad üks või mitu alamprefekti (sous-préfet), kes asuvad departemangu alamprefektuurides.

Departemangud on edasi jaotatud valdadeks, mida valitsevad valla volikogud. Aastal 1999 oli Prantsusmaal 36 779 valda. Ülemereterritooriumidel mängivad mõned vallad rolli departemangu tasemel. Riigi pealinn Pariis on nii vald kui ka departemang.

Mandri-Prantsusmaal (Prantsusmaa emamaa, väljaarvatud Korsika) on departemangu mediaanpindala 5965 km². 2001. aasta rahvaloenduse järgi oli departemangu mediaanrahvaarv Mandri-Prantsusmaal 511 012 asukat. Enamuse departemangude pindala on 4000 ja 8000 km² vahel ning rahvaarv on 320 000 ja 1 miljoni vahel. Pindalalt suurim on Gironde'i departemang (10 000 km²), samas väikseim on Pariis (105 km²). Kõige rahvarikkam on Nordi departemang (2 550 000) ja rahvavaeseim on Lozère'i departemang (74 000).

Departemangud on nummerdatud: nende kahekohalised numbrid esinevad sihtnumbrites, INSEE koodides (sealhulgas "sotsiaalkindlustuse numbrid") ja sõidukite numbrimärkides. Algul vastasid numbrid departemangude nimede tähestikulisele järjekorrale, kuid mitmed on oma nimesid muutnud, nii pole vastavus enam täpne. Korsika jaoks ei ole enam numbrit 20, vaid selle asemel on 2A ja 2B. Korsika sihtnumbrid või aadressid mõlemas departemangus algavad siiski 20-ga. Kahekohalist koodi "98" kasutatakse Monaco poolt. Koos ISO 3166-1 alpha-2 maakoodiga FR moodustavad numbrid ISO 3166-2 riigi alljaotuste koodid emamaa departemangudele. Ülemeredepartemangud kasutavad kolme numbrit, näiteks 971 Guadeloupe jaoks (vaata tabel allpool).

Parteipoliitilised eelistused muuda

Neid kaarte ei saa kasutada kui kasulikke vahendeid valijate eelistuste kohta, kuna üldkogud valitakse kahevoorulises süsteemis, mis järsult piirab äärmuslaste võimalusi, niikaua, kui neid ei toeta ühes kahest voorust mõõdukas partei. Pärast 1992. aasta valimisi omasid vasakpoolsed enamust vaid 21 departemangus 100-st; pärast 2011. aasta valimisi domineerisid vasakpoolsed 61 departemangus 100-st (Mayotte sai departemanguks alles pärast valimisi).

Erakondade võti:

Tulevik muuda

Kohaliku omavalitsuse ühe või mitme taseme eemaldamist on arutatud juba aastaid, eelkõige võimalust kaotada departemangude tase. Rahvaliikumise liidu eestkõneleja Frédéric Lefebvre ütles detsembris 2008, et departemangude kokkusulamine piirkondadega oli küsimus, mis tuli lahendada kiiresti. See lükati varsti tagasi kohalike omavalitsuste reformi komitee, tuntud kui Balladuri komitee, liikmete Édouard Balladuri ja Gérard Longuet' poolt.

Jaanuaris 2008 soovitas komisjon Prantsusmaa arengu vabastamiseks, tuntud kui Attali komisjon, et valitsemise departemangude tase tuleks kaotada kümne aastaga.

Sellest hoolimata ei säilitanud Balladuri komitee seda ettepanekut ja ei toetanud departemangude kaotamist, vaid lihtsalt "soodustas departemangude vabatahtlikku ühinemist", mida soovitas ka piirkondadele, eesmärgiga alandada viimaste arvu viieteistkümneni. See komitee toetab hoopis kantonite vähendamist.

Kaardid ja tabelid muuda

Praegused departemangud muuda

Kõigil departemangudel on vapp, millega neid tavaliselt seostatakse, kuid mitte kõik ei ole ametlikult tunnustatud või kasutusel. Mõnes departemangus neid kasutatakse, kuid teistes kasutatakse palju kaasaegsemat embleemi. Riigi valitsus ise ei oma vappi, tõrjudes tagasi aristokraatlikku päritolu heraldika, ja seda on järginud paljude departemangude valitsused.

INSEE
kood
Vapp[a 1] Departemang Prefektuur Piirkond
01   Ain Bourg-en-Bresse Auvergne-Rhône-Alpes
02   Aisne Laon Hauts-de-France
03   Allier Moulins Auvergne-Rhône-Alpes
04   Alpes-de-Haute-Provence[a 2] Digne-les-Bains Provence-Alpes-Côte d'Azur
05   Hautes-Alpes Gap Provence-Alpes-Côte d'Azur
06   Alpes-Maritimes Nice Provence-Alpes-Côte d'Azur
07   Ardèche Privas Auvergne-Rhône-Alpes
08   Ardennes Charleville-Mézières Grand Est
09   Ariège Foix Oksitaania
10   Aube Troyes Grand Est
11   Aude Carcassonne Oksitaania
12   Aveyron Rodez Oksitaania
13   Bouches-du-Rhône Marseille Provence-Alpes-Côte d'Azur
14   Calvados Caen Normandia
15   Cantal Aurillac Auvergne-Rhône-Alpes
16   Charente Angoulême Nouvelle-Aquitaine
17   Charente-Maritime[a 3] La Rochelle Nouvelle-Aquitaine
18   Cher Bourges Centre-Val de Loire
19   Corrèze Tulle Nouvelle-Aquitaine
2A   Corse-du-Sud Ajaccio Korsika
2B   Haute-Corse Bastia Korsika
21   Côte-d'Or Dijon Bourgogne-Franche-Comté
22   Côtes-d'Armor[a 4] Saint-Brieuc Bretagne
23   Creuse Guéret Nouvelle-Aquitaine
24   Dordogne Périgueux Nouvelle-Aquitaine
25   Doubs Besançon Bourgogne-Franche-Comté
26   Drôme Valence Auvergne-Rhône-Alpes
27   Eure Évreux Normandia
28   Eure-et-Loir Chartres Centre-Val de Loire
29   Finistère Quimper Bretagne
30   Gard Nîmes Oksitaania
31   Haute-Garonne Toulouse Oksitaania
32   Gers Auch Oksitaania
33   Gironde[a 5] Bordeaux Nouvelle-Aquitaine
34   Hérault Montpellier Oksitaania
35   Ille-et-Vilaine Rennes Bretagne
36   Indre Châteauroux Centre-Val de Loire
37   Indre-et-Loire Tours Centre-Val de Loire
38   Isère Grenoble Auvergne-Rhône-Alpes
39   Jura Lons-le-Saunier Bourgogne-Franche-Comté
40   Landes Mont-de-Marsan Nouvelle-Aquitaine
41   Loir-et-Cher Blois Centre-Val de Loire
42   Loire Saint-Étienne Auvergne-Rhône-Alpes
43   Haute-Loire Le Puy-en-Velay Auvergne-Rhône-Alpes
44   Loire-Atlantique[a 6] Nantes Pays de la Loire
45   Loiret Orléans Centre-Val de Loire
46   Lot Cahors Oksitaania
47   Lot-et-Garonne Agen Nouvelle-Aquitaine
48   Lozère Mende Oksitaania
49   Maine-et-Loire[a 7] Angers Pays de la Loire
50   Manche Saint-Lô Normandia
51   Marne Châlons-en-Champagne Grand Est
52   Haute-Marne Chaumont Grand Est
53   Mayenne Laval Pays de la Loire
54   Meurthe-et-Moselle Nancy Grand Est
55   Meuse Bar-le-Duc Grand Est
56   Morbihan Vannes Bretagne
57   Moselle Metz Grand Est
58   Nièvre Nevers Bourgogne-Franche-Comté
59   Nord Lille Hauts-de-France
60   Oise Beauvais Hauts-de-France
61   Orne Alençon Normandia
62   Pas-de-Calais Arras Hauts-de-France
63   Puy-de-Dôme Clermont-Ferrand Auvergne-Rhône-Alpes
64   Pyrénées-Atlantiques[a 8] Pau Nouvelle-Aquitaine
65   Hautes-Pyrénées Tarbes Oksitaania
66   Pyrénées-Orientales Perpignan Oksitaania
67   Bas-Rhin Strasbourg Grand Est
68   Haut-Rhin Colmar Grand Est
69   Rhône Lyon Auvergne-Rhône-Alpes
70   Haute-Saône Vesoul Bourgogne-Franche-Comté
71   Saône-et-Loire Mâcon Bourgogne-Franche-Comté
72   Sarthe Le Mans Pays de la Loire
73   Savoia Chambéry Auvergne-Rhône-Alpes
74   Haute-Savoie Annecy Auvergne-Rhône-Alpes
75[a 9]   Pariis Pariis Île-de-France
76   Seine-Maritime[a 10] Rouen Normandia
77   Seine-et-Marne Melun Île-de-France
78[a 11]   Yvelines Versailles Île-de-France
79   Deux-Sèvres Niort Nouvelle-Aquitaine
80   Somme Amiens Hauts-de-France
81   Tarn Albi Oksitaania
82   Tarn-et-Garonne Montauban Oksitaania
83   Var Toulon Provence-Alpes-Côte d'Azur
84   Vaucluse Avignon Provence-Alpes-Côte d'Azur
85   Vendée La Roche-sur-Yon Pays de la Loire
86   Vienne Poitiers Nouvelle-Aquitaine
87   Haute-Vienne Limoges Nouvelle-Aquitaine
88   Vosges Épinal Grand Est
89   Yonne Auxerre Bourgogne-Franche-Comté
90   Territoire de Belfort Belfort Bourgogne-Franche-Comté
91   Essonne[a 12] Évry Île-de-France
92   Hauts-de-Seine[a 13] Nanterre Île-de-France
93[a 14]   Seine-Saint-Denis Bobigny Île-de-France
94   Val-de-Marne Créteil Île-de-France
95   Val-d'Oise Pontoise[a 15] Île-de-France
971   Guadeloupe[a 16] Basse-Terre Guadeloupe
972   Martinique[a 16] Fort-de-France Martinique
973   Guajaana[a 16] Cayenne Guajaana
974   La Réunion[a 16] Saint-Denis La Réunion
976   Mayotte[a 17] Mamoudzou Mayotte
  1. Enamik vappe on mitteametlikud.
  2. 1970. aastani kandis nime Basses-Alpes.
  3. 1941. aastani kandis nime Charente-Inférieure.
  4. 1990. aastani kandis nime Côtes-du-Nord.
  5. 1795. aastani kandis nime Bec-d'Ambès.
  6. 1957. aastani kandis nime Loire-Inférieure.
  7. 1791. aastani kandis nime Mayenne-et-Loire.
  8. 1969. aastani kandis nime Basses-Pyrénées.
  9. 75 oli varem Seine'i departemangu kood.
  10. 1955. aastani kandis nime Seine-Inférieure.
  11. 78 oli varem Seine-et-Oise'i departemangu kood.
  12. 91 oli Prantsuse Alžeerias asunud Alžiiri departemangu kood.
  13. 92 oli varem Orani departemangu kood.
  14. 93 oli varem Prantsuse Alžeerias asunud Constantine'i departemangu kood.
  15. Val-d'Oise'i prefektuur loodi Pontoise'is, kui departemang loodi, kuid kolis de facto naabervalda Cergysse; praegu on mõlemad ville nouvelle Cergy-Pontoise'i osad.
  16. 16,0 16,1 16,2 16,3 Kõik ülemeredepartemangud moodustavad piirkonnad ja neil on Prantsusmaa emamaale sarnane staatust. Nad on Prantsusmaa ja Euroopa Liidu osa, kuigi neile rakendatakse Euroopa Liidu erireegleid.
  17. Mayotte'ist sai Prantsusmaa 101. departemang 31. märtsil 2011. Mayotte'i INSEE kood on 976 (975 tähistas juba Prantsuse ülemerekollektiivsusst Saint-Pierre ja Miquelon).
 
Prantsusmaa emamaa departemangud; numbrid on need, mis esimeses veerus
 
Departemangud Pariisi vahetus läheduses; numbrid on need, mis esimeses veerus

Endised departemangud muuda

Endised departemangud praegusel Prantsusmaa territooriumil muuda

Departemang Prefektuur Olemasolu kuupäevad
Rhône-et-Loire Lyon 1790–1793 Jagati Rhône'iks ja Loire'iks 12. augustil 1793.
Korsika Bastia 1790–1793 Jagati Goloks ja Liamone'iks.
Golo Bastia 1793–1811 Taasühendati Liamone'iga Korsikaks.
Liamone Ajaccio 1793–1811 Taasühendati Gologa Korsika.
Mont-Blanc Chambéry 1792–1815 Moodustati Savoia hertsogkonna osast, mis oli Piemonte-Sardiinia kuningriigi territoorium ja tagastati Piemonte-Sardiiniale pärast Napoleoni kaotust. Departemang vastas ligikaudu tänapäeva Prantsuse departemangudele Savoia ja Haute-Savoie.
Léman Genf 1798–1814 Moodustati, kui Genfi Vabariik annekteeriti Prantsuse esimesse keisririiki. Lémanist sai Šveitsi kanton Genfi Vabariik ja Kanton. Departemang vastas tänapäeva Šveitsi kantonile ja tänapäeva Prantsuse departemangude Aini ja Haute-Savoie osadele.
Meurthe Nancy 1790–1871 Meurthe lõpetas eksisteerimise pärast Alsace-Lorraine'i annekteerimist Saksa keisririigi poolt aastal 1871 ja seda ei taasloodud pärast provintsi tagastamist Prantsusmaale Versailles' rahuga.
Seine Pariis 1790–1967 1. jaanuaril 1968 jagati Seine neljaks uueks departemanguks: Pariis, Hauts-de-Seine, Seine-Saint-Denis ja Val-de-Marne (viimane liidendas ka väikese osa Seine-et-Oise'i territooriumist).
Seine-et-Oise Versailles 1790–1967 1. jaanuaril 1968 jagati Seine-et-Oise neljaks uueks departemanguks: Yvelines, Val-d'Oise, Essonne, Val-de-Marne (viimane koosnes suuresti Seine'i territooriumist).
Korsika Ajaccio 1811–1975 15. septembril 1975 jagati Korsika kaheks, Corse-du-Sud ja Haute-Corse.
Saint-Pierre ja Miquelon Saint-Pierre 1976–1985 Saint-Pierre ja Miquelon oli ülemeredepartemang aastast 1976, kuni sellest sai 11. juunil 1985 ülemerekollektiivsus.

Prantsuse Alžeeria departemangud muuda

 
Kolm Alžeeria departemangu aastal 1848
 
Prantsuse Alžeeria departemangud aastatel 1957 – 1962

Erinevalt ülejäänud prantslaste kontrollitavast Aafrikast oli Alžeeria ametlikult Prantsusmaaga liidendatud aastast 1848 kuni selle iseseisvumiseni aastal 1962.

Enne 1957
Nr Departemang Prefektuur Eksisteeris
91 Alžiir Alžiir (1848–1957)
92 Oran Oran (1848–1957)
93 Constantine Constantine (1848–1957)
Bône Annaba (1955–1957)
1957–1962
Nr Departemang Prefektuur Eksisteeris
8A Oasis Ouargla (1957–1962)
8B Saoura Béchar (1957–1962)
9A Alžiir Alžiir (1957–1962)
9B Batna Batna (1957–1962)
9C Bône Annaba (1955–1962)
9D Constantine Constantine (1957–1962)
9E Médéa Médéa (1957–1962)
9F Mostaganem Mostaganem (1957–1962)
9G Oran Oran (1957–1962)
9H Orléansville Chlef (1957–1962)
9J Sétif Setif (1957–1962)
9K Tiaret Tiaret (1957–1962)
9L Tizi-Ouzou Tizi-Ouzou (1957–1962)
9M Tlemcen Tlemcen (1957–1962)
9N Aumale Sour el Ghozlane (1958–1959)
9P Bougie Bejaïa (1958–1962)
9R Saïda Saïda (1958–1962)

Endiste Prantsuse kolooniate departemangud muuda

Departemang Tänapäeval Eksisteeris
Département du Sud Hispaniola
(Dominikaani Vabariik ja Haiti)
1795–1800
Département de l'Inganne (Enamasti Dominikaani Vabariigis) 1795–1800
Département du Nord 1795–1800
Département de l'Ouest 1795–1800
Département de Samana (Dominikaani Vabariigis) 1795–1800
Sainte-Lucie Saint Lucia, Tobago 1795–1800
Île de France Mauritius, Rodrigues, Seišellid 1795–1800
Indes-Orientales Puducherry, Karaikal, Yanam, Mahé ja Chandannagar 1795–1800

Napoleoni impeeriumi departemangud Euroopas muuda

Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni impeeriumi ajal Prantsusmaa poolt vallutatud territooriumidel, mis pole enam Prantsusmaa osa, oli arvukalt departemange:

Departemang Prefektuur
(Prantsuse nimi)
Prefektuur
(Eesti vaste)
Tänapäeval[b 1] Omal ajal[b 2] Eksisteeris
Mont-Terrible Porrentruy Šveits Saksa-Rooma riik: 1793–1800
Corcyre Corfou Korfu Kreeka Veneetsia vabariik[b 4] 1797–1799
Ithaque Argostoli 1797–1798
Mer-Égée Zante Zákynthos 1797–1798
Dyle Bruxelles Brüssel Belgia Austria Madalmaad: 1795–1814
Escaut Gand Gent Belgia
Holland
Austria Madalmaad:
Hollandi Vabariik:
1795–1814
Forêts Luxembourg Luksemburg
Belgia
Saksamaa
Austria Madalmaad: 1795–1814
Jemmapes Mons Belgia Austria Madalmaad:
Saksa-Rooma riik:
1795–1814
Lys Bruges Austria Madalmaad: 1795–1814
Meuse-Inférieure Maëstricht Maastricht Belgia
Holland
Austria Madalmaad:

Hollandi Vabariik:

Saksa-Rooma riik:

Maastricht[b 5]

1795–1814
Deux-Nèthes Anvers Antwerpen Belgia Austria Madalmaad:

Hollandi Vabariik:

1795–1814
Ourthe Liège Belgia
Saksamaa
Austria Madalmaad:

Saksa-Rooma riik:

1795–1814
Sambre-et-Meuse Namur Belgia Austria Madalmaad:

Saksa-Rooma riik:

1795–1814
Mont-Tonnerre Mayence Mainz Saksamaa Saksa-Rooma riik: 1801–1814
Rhin-et-Moselle Coblence Koblenz Saksa-Rooma riik: 1801–1814
Roer Aix-la-Chapelle Aachen Saksamaa
Holland
Saksa-Rooma riik: 1801–1814
Sarre Trèves Trier Belgia
Saksamaa
Saksa-Rooma riik: 1801–1814
Doire Ivrée Ivrea Itaalia Sardiinia kuningriik 1802–1814
Marengo Alexandrie Alessandria 1802–1814
Torino 1802–1814
Sésia Verceil Vercelli 1802–1814
Stura Coni Cuneo 1802–1814
Tanaro[b 6] Asti 1802–1805
Apennins Chiavari Genova vabariik[b 7] 1805–1814
Gênes Gênes Genova 1805–1814
Montenotte Savone Savona 1805–1814
Arno departemang)Arno Firenze Toscana suurhertsogkond[b 8] 1808–1814
Méditerranée Livourne Livorno 1808–1814
Ombrone Sienne Siena 1808–1814
Taro Parme Parma Saksa-Rooma riik: 1808–1814
Rooma[b 9] Rome Kirikuriik 1809–1814
Trasimène Spolète Spoleto 1809–1814
Bouches-du-Rhin Bois-le-Duc 's-Hertogenbosch Holland Hollandi Vabariik:[b 10] 1810–1814
Bouches-de-l'Escaut Middelbourg Middelburg Hollandi Vabariik:[b 10] 1810–1814
Simplon Sion Šveits République des Sept Dizains[b 11] 1810–1814
Bouches-de-la-Meuse La Haye Haag Holland Hollandi Vabariik:[b 10] 1811–1814
Bouches-de-l'Yssel Zwolle Hollandi Vabariik:[b 10] 1811–1814
Ems-Occidental Groningue Groningen Holland
Saksamaa
Hollandi Vabariik:[b 10] 1811–1814
Ems-Oriental Aurich Saksamaa Saksa-Rooma riik: 1811–1814
Frise Leuwarden Leeuwarden Holland Hollandi Vabariik:[b 10] 1811–1814
Yssel-Supérieur Arnhem Hollandi Vabariik:[b 10] 1811–1814
Zuyderzée Amsterdam Hollandi Vabariik:[b 10] 1811–1814
Bouches-de-l'Elbe Hamburg Hamburg Saksamaa Saksa-Rooma riik: 1811–1814
Bouches-du-Weser Brême Bremen Saksa-Rooma riik: 1811–1814
Ems-Supérieur Osnabrück Saksa-Rooma riik: 1811–1814
Lippe[b 12] Munster Münster Saksa-Rooma riik: 1811–1814
Bouches-de-l'Èbre Lérida Lleida Hispaania Hispaania kuningriik: 1812–1813
Montserrat Barcelone Barcelona 1812–1813
Sègre Puigcerda Puigcerdà 1812–1813
Ter Gérone Girona 1812–1813
Bouches-de-l'Èbre-Montserrat Barcelone Barcelona Eelnevalt Bouches-de-l'Èbre'i ja Montserrat' departemangud 1813–1814
Sègre-Ter Gérone Girona Eelnevalt of Sègre'i ja Ter'i departemangud 1813–1814
  1. Kus Napoleoni departemang koosnes rohkem kui ühe riigi osadest, on loetletud kõik riigid.
  2. Territooriumid, mis olid Austria Madalmaade osad, olid ka Saksa-Rooma riigi osad.
  3. Baseli piiskopkond oli Saksa piiskopkond, mitte segamini ajada külgneva Šveitsi Baseli kantoniga.
  4. Veneetsia vabariigi territooriumid kaotati Prantsusmaale, osast neist sai aastatel 1800–07 Seitsme Saare Vabariik, mis oli nimeline Osmanite riigi protektoraat. Pärast Prantsusmaa Illüüria provintside tekkimist sai nendest territooriumidest Suurbritannia protektoraat kui Joonia Saarte Ühendriik.
  5. Maastricht oli Hollandi Vabariigi ja Liège'i piiskopkonna kondomiinium.
  6. 6. juunil 1805 kaotati Liguuria vabariigi (Genova vabariigi nuku-järglasriigi) anneksiooni tulemusel Tanaro departemang ning selle territoorium jagati Marengo, Montenotte'i ja Stura departemangu vahel.
  7. Enne saamist Apenninsi departemanguks oli Genova vabariik muudetud nuku-järglasriigiks, Liguuria vabariigiks.
  8. Enne saamist Arno departemanguks oli Toscana suurhertsogkond muudetud nuku-järglasriigiks, Etruuria kuningriigiks.
  9. Rooma oli aastani 1810 tuntud kui Tibre'i departemang.
  10. 10,0 10,1 10,2 10,3 10,4 10,5 10,6 10,7 10,8 Enne saamist Bouches-du-Rhini, Bouches-de-l'Escaut', Bouches-de-la-Meuse'i, Bouches-de-l'Ysseli, Ems-Occidentali, Frise'i, Yssel-Supérieuri ja Zuyderzée' departemangudeks olid need territooriumid Hollandi Vabariigis, mis muudeti nuku-järglasriigiks, Bataavia Vabariigiks (1795–1806), seejärel need territooriumid, mis ei olnud juba annekteeritud (kõik, välja arvatud esimesed kaks departemangu siin), muudeti koos Preisi Ida-Friisi krahvkonnaga teiseks nukuriigiks, Hollandi kuningriigiks.
  11. Enne saamist Simploni departemanguks muudeti République des Sept Dizains revolutsiooniliseks République du Valais'ks (16. märts 1798), mis liidendati kiiresti (1. mail 1798) nuku-Helveetsia vabariiki aastani 1802, kui sellest sai sõltumatu Rhodani vabariik.
  12. Kuudel enne Lippe'i moodustamist olid Reesi ja Münsteri ringkonnad Yssel-Supérieur'i osad, Steinfurti ringkond oli Bouches-de-l'Ysseli osa ja Neuenhaus ringkond oli Ems-Occidentali osa.

Vaata ka muuda