Pas-de-Calais' departemang

Pas-de-Calais' departemang
	[ padökal'ee ]
	prantsuse Département de Pas-de-Calais
	pikardi Départémint dech Pas-d'Caleus
	Lipp Vapp
	Pindala: 6671 km²
	Elanikke: 1 461 441 (1.01.2021)
	Rahvastikutihedus: 219 in/km²
Haldusjaotus:	77 kantonit; 897 valda
	Keskus: Arras

Pas-de-Calais' departemang [padökal'ee] (pikardi Pas-Calés) on departemang Põhja-Prantsusmaal Hauts-de-France'i piirkonnas, nimetatud külgneva Calais' väina järgi.

Pas-de-Calais' departemangu prefektuurihoone Arrasis

Pas-de-Calais on praeguses Hauts-de-France'i piirkonnas ning seda ümbritsevad Nordi ja Somme'i departemang, La Manche ja Põhjameri. Sellel on nominaalne piir Inglismaa Kenti krahvkonnaga Eurotunneli poolel teel.

Selle peamised linnad rannikul on Calais, Boulogne-sur-Mer ja Étaples ning Artois's Lens, Liévin, Arras ja Saint-Omer.

Kuigi departemang tervikuna on üks rahvarohkemaid Prantsusmaal, elab suurimas linnas vaid 80 000 inimest.

Peamised jõed on Authie, Canche, Ternoise, Liane, Sensée, Scarpe, Deûle, Lys ja Aa.

Haldusjaotus

2016. aastani kuulus departemang Nord-Pas-de-Calais' piirkonda.

Departemang jaguneb halduslikult:

Ringkond	Elanike (2018)	Pindala (km²)	Valdu
Arras	249 196	2245,30	357
Béthune	293 034	707,40	104
Boulogne-sur-Mer	158 258	633,70	74
Calais	157 185	593,40	52
Lens	368 212	351,50	50
Montreuil	111 519	1327,10	164
Saint-Omer	129 339	813,00	89

Majandus

Departemangu majandus sõltus pikka aega kaevandamisest, peamiselt söekaevandustest Lensi linna lähedal, kus kivisüsi avastati 1849. aastal. Kuid Teisest maailmasõjast alates on majandus muutunud mitmekesisemaks.

Haridus

Université d'Artois' üliõpilaslinnak Lensis asub Compagnie des minesi iidses peakorteris

Praegu on departemangus kaks avalik-õiguslikku ülikooli. Kuigi see on Prantsusmaa üks rahvarohkemaid departemange, ei olnud Pas-de-Calais's 1991. aastani ülikooli, kui Prantsusmaa valitsus asutas kaks ülikooli: Université du Littoral-Côte-d'Opale departemangu lääneosas ja Université d'Artois idaosas.

Ajalugu

Juba eelajaloolistest aegadest asustatud Pas-de-Calais' piirkonda asustasid omakorda keldi belgid, roomlased, germaani frangid ja alemannid. 4. ja 5. sajandil lõi Rooma tava valida germaani hõimud sõjaväe- ja kaitseteenuste osutamiseks marsruudil Boulogne-sur-Merist Kölnini, luues piirkonnas germaani-romaani keelepiiri, mis kestis kuni 8. sajandini.

Saksi kolonisatsioon piirkonda 5.-8. sajandil laiendas keelepiiri tõenäoliselt mõnevõrra lõunasse ja läände, nii et 9. sajandiks kõneles eamik asukaid sellest Béthune'i ja Bercki vahelisest joonest põhja pool keskhollandi keele murret, samas lõunapoolsed asukad kõnelesid pikardi keelt, mitmesuguseid romaani murdeid.

See keelepiir ilmneb tänapäevalgi piirkonna kohanimedes ja patronüümides. Alates 9. sajandist hakkas keelepiir ühtlaselt põhja ja itta liikuma ning 15. sajandi lõpuks olid romaani murded hollandi murded täielikult välja tõrjunud.

Pas-de-Calais on üks Prantsuse revolutsiooni ajal 4. märtsil 1790 loodud algsest 83 departemangust. See loodi endiste provintside Calaisis (varem Inglismaa valdus), Boulonnais, Ponthieu ja Artois (varem Hispaania Madalmaade osa) osadest.

Selles piirkonnas peeti mõned Esimese maailmasõja kulukaimad lahingud. Canadian National Vimy Memorial, 8 km Arrasist, tähistab Vimy kõrgendiku lahingut Arrasi lahingu (1917) ajal ja on Kanada kõige olulisem mälestusmärk Euroopas selle langenud sõduritele.

Pas-de-Calais oli ka operatsiooni Fortitude sihtmärk Teise maailmasõja| ajal, mis oli liitlaste plaan petta sakslasi, et sissetung Euroopasse pidi toimuma seal, mitte Normandias.