Louvre-Lens on kunstimuuseum Lensi linnas Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus ligikaudu 200 km kaugusel Pariisist.[1] Muuseumi avas 4. detsembril 2012 Prantsusmaa president François Hollande[2], külastajatele avati see 12. detsembril 2012.[3] Esimesel aastal oli muuseumi sissepääs külastajatele tasuta.[4]

Eugène Delacroixi maal "Vabadus viib rahva barrikaadidele" Louvre-Lensi muuseumis ajutisel näitusel. 2013
Peter Paul Rubensi maal "Lapiitide kuningas Ixion võrgutab Herat" Louvre-Lensi muuseumis ajutisel näitusel. 2013

Muuseumis eksponeeritakse taieseid Louvre'i kunstimuuseumi kollektsioonidest. Louvre'i muuseumi juhtkonna kinnitusel ei ole Lensi kunstimuuseum Pariisis asuva Louvre'i filiaal.[5] Kuigi oma näituste poolest Louvre'iga tihedalt seotud, on Lensi muuseum ikkagi rajatud Nord-Pas-de-Calais' piirkonna juhtide initsiatiivil ning korraldab ja planeerib oma näituste-alast tööd ise.[6]

Prantsuse valitsuse ja Abu Dhabi linnavõimude koostöös avati 2017. aasta novembris muuseum Louvre Abu Dhabi.

Hoone muuda

Muuseum asub endiste söekaevanduste piirkonnas, nimelt kunagise kaevanduse nr 9 alal, kus aastatel 1886–1980 kaevandati kivisütt. 20 ha suurune endine kaevandusala asub kesklinnast ligi 2 km kaugusel.

Uue moodsa muuseumihoone saamiseks kuulutati 2005. aastal välja rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, kus osales 120 arhitekti üle kogu maailma. Võitjaks osutus Jaapani arhitektuuribüroo SANAA arhitektide Kazuyu Sejima ja Ryūe Nishizawa projekt. Hoone ehitus läks maksma 150 miljonit, kusjuures 60% sellest tasus Nord-Pas-de-Calais' regioon.

 
Louvre-Lensi muuseumi asendiplaan

Muuseumimaja koosneb viiest suuremast, asümmeetriliselt paigutatud hooneplokist. Kesksel kohal on suur fuajeeruum (mõõtmed 68x55 m). Sellest ühel pool on 80 m pikkune galerii ajutiste näituste tarvis ja 300-kohaline auditoorium ning teisel pool püsinäituse eksponeerimiseks mõeldud 120 m pikkune galeriiruum (üldpindala 3000 m²), mis jaguneb omakorda kaheks. Majale on iseloomulikud klaasfassaadid. Sise- ja välisseinad on kaetud anodeeritud alumiiniumplaatidega, millelt peegeldub vastu ümbritsev keskkond. Muuseumit ümbritseb aed.

Ajalugu muuda

Võttes arvesse Louvre'i muuseumi üldtuntust ja samas kriitikat, et prantsuse kunst ja kultuur on eelkõige ikkagi Pariisi kogukonna privileeg, esitasid Prantsuse kultuuriministeerium ja Louvre'i juhtkond 22-le Prantsusmaa regioonile üleskutse rajada Louvre'i sõsarmuuseum oma piirkonda. Üleskutsele reageerisid ainult Nord-Pas-de-Calais' regiooni võimud, pakkudes omalt poolt uue muuseumi asukohana välja 6 linna: Lille, Lens, Valenciennes, Calais, Béthune ja Boulogne-sur-Mer. 2004. aastal pärast kaalumist ja arutelu, tegi tollane Prantsusmaa peaminister Jean-Pierre Raffarin visiidil Lensi linna ametlikult teatavaks, et väljavalituks on osutunud Lens.

See oli järjekordne püüe suunata tähtsaid kultuuriinstitutsioone suurtest keskustest väljapoole. Eelmine katse – teise Pompidou keskuse rajamine Metzi linna (Centre Pompidou-Metz) – osutus edukaks.

Kivisöemaardlate piirkonnas asuv Lens oli kaua aega tuntud kaevurite linnana. Kui siinsed söekaevandused suleti – viimane neist 1986 –, langes piirkond vaesusse ning tööpuudus kasvas järsult. Linna kuulsat tööstusminevikku jäid meenutama üksnes Euroopa ühed kõrgemad tuhamäed.

Kaasaegse muuseumi rajamine oli seega just esimene samm linna maine parandamise suunas ja katse anda linna arengule uus hoog. Prantsuse ametnikud võtsid otsustamisel eeskuju Hispaania linnast Bilbaost,[7] mis muutus aegamisi hääbuvast tööstuslinnast turismimagnetiks pärast seda, kui sinna 1997. aastal rajati Bilbao Guggenheimi muuseum.

2012. aastast kuulub ajalooline Nord-Pas-de-Calais' kivisöemaardlate piirkond (sealhulgas ka Lens), UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Muuseum muuda

Muuseum asub Belgia, Ühendkuningriigi ja Saksamaa lähedal; ka on ligidal mitmed I ja II maailmasõja mälestusmärgid. Neist kõige lähemal – kõigest 15-minutilise autosõidu kaugusel[8] – on Kanada Rahvuslik Vimy Memoriaal,[9] mis avati 1936. aastal, mälestamaks I maailmasõjas langenud Kanada sõdureid.

Louvre-Lens on külastajate seas populaarne. Juba kuus kuud pärast avamist, 2013. aasta mais toimunud muuseumiöö ürituse raames võeti muuseumis vastu 500 000. külastaja.[10]

Viited muuda

  1. "Google Maps (Louvre Palace to Louvre Lens)".
  2. http://www.focus.de/kultur/kunst/zweiter-louvre-in-lens-bekannte-kunstwerke-in-gebeutelter-gegend_aid_874610.html
  3. "Meldung auf der Seite der französischen Fremdenverkehrsorganisation (dt.)". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. november 2012. Vaadatud 9. aprillil 2014.
  4. Stefan Simons: Ein Louvre für die Hinterwäldler.
  5. "http://museumzero.blogspot.com/2013/05/louvre-lands-on-coal-mine.html". {{cite web}}: välislink kohas |title= (juhend)
  6. http://www.louvrelens.fr/a-propos-du-louvre-lens
  7. "http://www.theatlantic.com/magazine/archive/2002/09/the-bilbao-effect/302582/". {{cite web}}: välislink kohas |title= (juhend)
  8. "https://www.google.com/maps/preview#!data=!1m4!1m3!1d75951!2d2.7943563!3d50.4169843!4m18!3m17!1m1!1sLens%2C+France!1m5!1sCanadian+National+Vimy+Memorial%2C+Route+départementale+55%2C+62580+Vimy%2C+France!2s0x47dd39e7ad5d8caf%3A0x8f48e7dc08501af6!3m2!3d50.379583!4d2.773897!3m8!1m3!1d2375!2d2.773897!3d50.379583!3m2!1i877!2i717!4f13.1&fid=0". {{cite web}}: välislink kohas |title= (juhend)
  9. "http://www.veterans.gc.ca/eng/memorials/france/vimy". {{cite web}}: välislink kohas |title= (juhend)
  10. http://www.lavoixdunord.fr/region/louvre-lens-pres-de-4-000-visiteurs-dans-la-nuit-de-ia0b0n1262511

Välislingid muuda