Lens

Lens on linn Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus. Linn on samanimelise kantoni keskus.

Lens
[ lɑ̃ ]
pikardi Linse
Pindala	11,7 km²
Elanikke	32 618 (1.01.2021)
Koordinaadid	50° 26′ N, 2° 50′ E

See on üks Hauts-de-France'i peamisi linnu koos Lille'i, Valenciennes'i, Amiens'i, Roubaix', Tourcoingi, Arrasi ja Douaiga.

• 
  Lens 2006. aasta juuli lõpus
• 

Suurlinna piirkond

Lens kuulub Communauté d'agglomération de Lens – Liévin, mis koosneb 36 vallast, rahvaarvuga 242 000. Lens koos Douai ja 65 muu vallaga moodustab Douai-Lensi linnastu (unité urbaine), mille rahvaarv oli 2018. aasta seisuga 504 281.

Ajalugu

Lens oli algselt normannide sissetungi vastane kindlustus. 1180. aastal kuulus see Flandria krahvile ja suveräänsust teostas Prantsuse kroon. 13. sajandil sai Lens Prantsusmaa Louis VIII-lt harta, mis võimaldas tal saada linnaks. Flaamid tegid linna 1303. aastal maatasa. Enne seda toetus linna elanikkond oma turgudele. 1526. aastal muudeti Lens Hispaania Madalmaade osaks Prantsuse monarhia omandis ja anti Prantsusmaale tagasi alles 7. novembril 1659 Püreneede rahuga.

1849. aastal avastati Lensis kivisütt pärast uuringuid Annay's, Courrières'is ja Loos-en-Gohelle'is. See viis linna laienemiseni oluliseks tööstuskeskuseks. Lensi kaevanduskompanii asutati 1852. aastal ja teenis suurt kasumit. Linn hävis suures osas Esimeses maailmasõjas ja pool elanikkonnast hukkus. Teises maailmasõjas pommitasid Liitlased linna õhust, hukkus 500 inimest.

Ligikaudu 9 km kaugusel Lensist avati 1936. aastal Kanada riiklik Vimy memoriaal, mis on pühendatud Vimy seljandiku lahingule (Arrasi lahingu osa) ja Esimeses maailmasõjas hukkunud Kanada sõduritele; memoriaal on ka kahe Kanada kalmistu koht. Vimy seljandiku lahingu sajandat mälestuspäeva peeti memoriaali juures 9. aprillil 2017. Ametlikul tseremoonial osalesid Kanada peaminister Justin Trudeau, kindralkuberner David Lloyd Johnston Kanada monarhia esindajana, prints Charles Briti monarhia esindajana, prints William, Cambridge'i hertsog, prints Harry, Sussexi hertsog, Prantsusmaa president François Hollande ja Prantsusmaa peaminister Bernard Cazeneuve.

Lensi viimane kivisöekaevandus suleti 1986. aastal. 2012. aastast on Lensis Louvre-Lensi kunstimuuseum.

Transport

Lensi raudteejaam, ehitatud 1927. aastal, teenindab piirkondlikke ronge Lille'i, Arrasi, Douai, Dunkerque'i, Calais' ja Valenciennes'i suunal. See on ühendatud ka TGV võrguga, kiirrongidega Pariisi. Seda teenindab Lens-Béthune'i bussivõrk, kus bussid kulgevad üle Lensi ja ühendavad selle lähedalasuvate linnadega.

Sport

Stade Bollaert-Delelis

Linnas mängib jalgpalliklubi RC Lens. Nende staadionit Stade Bollaert-Delelis kasutati 1984. aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistluste, 1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste ja 2016. aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistluste ning 1999. aasta ragbi maailmameistrivõistluste ja 2007. aasta ragbi maailmameistrivõistluste jaoks.

Galerii

• 
  Pas-de-Calais idaosa (Béthune, Lens, Hénin-Beaumont)
• 
  Lensi kirik
• 
  Peamine ostupiirkond
• 
  Üks paljudest koonusekujulistest aherainemägedest, mis Lensi lähedal maastikku risustavad

Vaata ka

• Stade Bollaert-Delelis
• Pas-de-Calais' departemangu haldusüksuste loend
• Institut de génie informatique et industriel