Kanton (Šveits)
See artikkel vajab toimetamist. (November 2013) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Kanton on Šveitsi föderaalse riigi liikmesriik. Kõik 26 kantonit on suveräänsed. Igal kantonil oli oma piirikontroll, armee ja raha alates Vestfaali rahust (1648) kuni Šveitsi föderaalse riigi loomiseni aastal 1848. Kõige noorem kanton on Jura kanton, mis eraldus Berni kantonist aastal 1979.
Nimetus tuleneb prantsuse keele sõnast canton, mis tähendab nurka või piirkonda (millest on tuletatud ka mõiste kantonment).
Ajalugu
muuda16. sajandil koosnes Vana Šveitsi Konföderatsioon 13 suveräänsest kantonist ja neid oli kahte liiki: kuus maa- (või metsa)kantonit ja seitse linnakantonit. Kuigi nad olid tehniliselt Saksa-Rooma riigi osa, said nad de facto sõltumatuks, kui šveitslased võitsid aastal 1499 keiser Maximilliani. Kuus metsakantonit olid demokraatlikud vabariigid, samas seitse linnakantonit olid oligarhilised vabariigid, mida kontrollisid aadliperekonnad.
Põhiseadus
muudaIgal kantonil on oma põhiseadus, seadusandlik võim, valitsus ja kohtud. Enamiku kantonite seadusandlik võim on ühekojaline parlament, nende suurus varieerub vahemikus 58–200 kohta. Vähesed seadusandlikud võimud on üldkogud (Landsgemeinde). Kantonivalitsused koosnevad kas viiest või seitsmest liikmest, olenevalt kantonist.
Šveitsi põhiseadus kuulutab kantonid sel määral suveräänseks, millega see pole liiduseadusega piiratud. Kantonid omavad ka kogu võimu ja pädevust, mis ei ole põhiseadusega konföderatsioonile delegeeritud. Kõige olulisem, kantonid vastutavad tervishoiu, hoolekande, õiguskaitse ja avaliku hariduse eest; neil on ka õigus maksustada. Kantonipõhiseadused määravad valdadele antava autonoomia määra, mis erineb, kuid sisaldab peaaegu alati õigust kehtestada makse ja anda välja kohalikke õigusakte. Kantonite suurused varieeruvad vahemikus 37–7105 km², kantonite rahvaarv aga vahemikus 15 471 – 1 244 400.
Otsedemokraatia
muudaLiidu tasandil on kõigile kantonitele antud (pool-)otsedemokraatia. Kodanikud võivad nõuda rahvahääletust kantonipõhiseaduse või seaduste muutmiseks või seaduste või parlamendis heaks kiidetud kuluaruannete vetostamiseks. Üldised rahvakogud (Landsgemeinde) on nüüd vaid Appenzell Innerrhodeni ja Glaruse kantonis. Kõigis teistes kantonites rakendatakse demokraatlikke õigusi salajase hääletamisega.
Loend
muudaKantonid on loetletud liidu põhiseaduses antud järjekorras.
Vapp | Kood | Kanton | Aastast | Pealinn | Rahvaarv | Pindala (km²) | Tihedus (/km²) | Valdu | Keeled |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
ZH | Zürich | 1351 | Zürich | 1 406 083 | 1729 | 701 | 171 | saksa | |
BE | Bern | 1353 | Bern | 992 617 | 5959 | 158 | 383 | saksa, prantsuse | |
LU | Luzern | 1332 | Luzern | 386 082 | 1493 | 233 | 87 | saksa | |
UR | Uri | 1291 | Altdorf | 35 693 | 1077 | 33 | 20 | saksa | |
SZ | Schwyz | 1291 | Schwyz | 149 830 | 908 | 143 | 30 | saksa | |
OW | Obwalden | 1291 või 1315 (kui Unterwaldeni osa) |
Sarnen | 36 115 | 491 | 66 | 7 | saksa | |
NW | Nidwalden | 1291 (kui Unterwalden) |
Stans | 41 584 | 276 | 138 | 11 | saksa | |
GL | Glarus | 1352 | Glarus | 39 369 | 685 | 51 | 3 | saksa | |
ZG | Zug | 1352 | Zug | 116 559 | 239 | 416 | 11 | saksa | |
FR | Fribourg | 1481 | Fribourg | 291 395 | 1671 | 141 | 167 | prantsuse, saksa | |
SO | Solothurn | 1481 | Solothurn | 259 836 | 790 | 308 | 122 | saksa | |
BS | Basel-Stadt | 1501 (kui Basel aastani 1833) |
Basel | 194 090 | 37 | 5072 | 3 | saksa | |
BL | Basel-Landschaft | 1501/1833 | Liestal | 277 973 | 518 | 502 | 86 | saksa | |
SH | Schaffhausen | 1501 | Schaffhausen | 77 955 | 298 | 246 | 27 | saksa | |
AR | Appenzell Ausserrhoden | 1513 | Herisau | 53 438 | 243 | 220 | 20 | saksa | |
AI | Appenzell Innerrhoden | 1513 | Appenzell | 15 717 | 173 | 87 | 6 | saksa | |
SG | Sankt Gallen | 1803 | Sankt Gallen | 486 981 | 2026 | 222 | 85 | saksa | |
GR | Graubünden | 1803 | Chur | 193 920 | 7105 | 26 | 180 | saksa, romanši, itaalia | |
AG | Aargau | 1803 | Aarau | 627 893 | 1404 | 388 | 220 | saksa | |
TG | Thurgau | 1803 | Frauenfeld | 254 528 | 991 | 229 | 80 | saksa | |
TI | Ticino | 1803 | Bellinzona | 341 652 | 2812 | 110 | 157 | itaalia | |
VD | Vaud | 1803 | Lausanne | 734 356 | 3212 | 188 | 339 | prantsuse | |
VS | Valais | 1815 | Sion | 321 732 | 5224 | 53 | 143 | prantsuse, saksa | |
NE | Neuchâtel | 1815/1857 | Neuchâtel | 174 554 | 803 | 206 | 53 | prantsuse | |
GE | Genf | 1815 | Genf | 474 169 | 282 | 1442 | 45 | prantsuse | |
JU | Jura | 1979 | Delémont | 70 942 | 839 | 82 | 64 | prantsuse | |
CH | Šveits | Bern | 7 968 705 | 41 285 | 174 | 2596 | saksa, prantsuse, itaalia, romanši |
Šveitsi kantonite kahetähelist koodi kasutatakse laialdaselt, näiteks autode numbrimärkidel. Neid kasutatakse ka Šveitsi ISO 3166-2 koodides eesliitega "CH-" (Confœderatio Helvetica – Helveetsia konföderatsioon – Helveetsia on piirkonna vanarooma nimi). CH-SZ kasutatakse näiteks Schwyzi kantoni puhul.
Ticino on ainus itaaliakeelne kanton. Kuid itaalia keel on koos prantsuse ja saksa keelega Šveitsi riigikeel.
Poolkantonid
muudaKuus 26 kantonist on traditsiooniliselt, kuid mitte enam ametlikult, "poolkantonid" (saksa Halbkanton, prantsuse demi-canton, itaalia semicantone), peegeldades vastastikuse läbikäimise või eraldatuse ajalugu.
Poolkantonid on tuvastatud Šveitsi põhiseaduse esimeses artiklis aastast 1999, ühendatuna teise "poolega" sidesõnaga "ja":
„Rahvas ning Zürichi, Berni, Luzerni, Uri, Schwyzi, Obwaldeni ja Nidwaldeni, Glaruse, Zugi, Fribourgi, Solothurni, Basel-Stadti ja Basel-Landschafti, Schaffhauseni, Appenzell Ausserrhodeni ja Appenzell Innerrhodeni, Sankt Galleni, Graubündeni, Aargau, Thurgau, Ticino, Vaud', Valais', Neuchâteli, Genfi ja Jura kantonid moodustavad Šveitsi Konföderatsiooni.“
– Šveitsi Konföderatsiooni Liidupõhiseaduse 1 artikkel (allajoonimine ei kuulu originaali juurde).
1999. aasta põhiseaduseparandus säilitas kuue kantonivalitsuse taotlusel selle erisuse, kui viisi tähistada ajaloolist sidet nende poolkantonite vahel. Kontrastina sätestas 1848. ja 1874. aasta põhiseaduste esimene artikkel konföderatsiooni kui "22 suveräänse kantoni" liidu, viidates poolkantonitele kui "Unterwalden (metsadest ees- ja allpool)", "Basel (linn ja maa)" ja "Appenzell (mõlemad Rhodenid)". Kui vanemad põhiseadused viitasid nendele osariikidele kui "poolkantonitele" (mõiste, mis jääb populaarselt kasutusse), kasutab 1999. aasta parandus ja ametlik terminoloogia sealt alates nimetust "kantonid poole kantoni häälega".
Oma vastastikuse sidemega puhtalt ajaloolises mõttes on poolkantonid aastast 1848 võrdsed teiste kantonitega kõiges, väljaarvatud kaks punkti:
- Nad valivad vaid ühe Kantonite Nõukogu liikme kahe asemel (põhiseaduse artikkel 150 §2).
- Rahvahääletusel põhiseaduse muutmise kohta, mis nõuab jõustumiseks rahva enamuse, samuti kantonite enamuse nõusolekut (Ständemehr / majorité des cantons), arvestatakse poolkantonite hääletamise tulemust vaid poolena teiste kantonitega võrreldes (põhiseaduse artiklid 140, 142). See tähendab, et põhiseaduse referendumil peab muudatust toetama vähemalt 12 23-st kantonihäälest.
Sidemete põhjused kolme paari poolkantonite vahel varieeruvad:
- Unterwalden pole kunagi koosnenud ühest ühtsest alast. Algselt moodustasid Obwalden, Nidwalden jaEngelbergi klooster omaette kogukonnad. Ühine mõiste Unterwalden jääb piirkonnas siiski kasutusse, kuna see võttis osa algse Šveitsi konföderatsiooni loomisest aastal 1291 koos Uri ja Schwyziga. 1291. aasta Liiduharta kutsus esindajad kõigist kolmest "piirkonnast".
- Appenzelli kanton jagunes "sise" ja "välis" pooleks ("Rhoden") Reformatsiooni tulemusel aastal 1597: Appenzell Innerrhoden (katoliiklik) ja Appenzell Ausserrhoden (protestantlik).
- Baseli kanton jagunes Baseli maapiirkondade mässu tulemusel aastal 1833, et edendada võrdsust kodanike seas, võideldes nõuete eest eelisseisundi üle maa- ja linnaelanike vahel: Basel-Landschaft ja Basel-Stadt.
Nimed riigikeeltes
muuda(Paksus kirjas nimed vastavad kantoni riigikeelele)
Lühend | Eesti | Saksa | Prantsuse | Itaalia | Romanši |
---|---|---|---|---|---|
AG | Aargau | Aargau | Argovie | Argovia | Argovia |
AI | Appenzell Innerrhoden | Appenzell Innerrhoden | Appenzell Rhodes-Intérieures | Appenzello Interno | Appenzell dadens |
AR | Appenzell Ausserrhoden | Appenzell Ausserrhoden | Appenzell Rhodes-Extérieures | Appenzello Esterno | Appenzell dador |
BS | Basel-Stadt | Basel-Stadt | Bâle-Ville | Basilea-Città | Basilea-Citad |
BL | Basel-Landschaft | Basel-Landschaft | Bâle-Campagne | Basilea-Campagna | Basilea-Champagna |
BE | Bern | Bern | Berne | Berna | Berna |
FR | Fribourg | Freiburg | Fribourg | Friborgo | Friburg |
GE | Genf | Genf | Genève | Ginevra | Genevra |
GL | Glarus | Glarus | Glaris | Glarona | Glaruna |
GR | Graubünden | Graubünden | Grisons | Grigioni | Grischun |
JU | Jura | Jura | Jura | Giura | Giura |
LU | Luzern | Luzern | Luzern | Lucerna | Lucerna |
NE | Neuchâtel | Neuenburg | Neuchâtel | Neuchâtel | Neuchâtel |
NW | Nidwalden | Nidwalden | Nidwald | Nidvaldo | Sutsilvania |
OW | Obwalden | Obwalden | Obwald | Obvaldo | Sursilvania |
SH | Schaffhausen | Schaffhausen | Schaffhouse | Sciaffusa | Schaffusa |
SZ | Schwyz | Schwyz | Schwyz (või Schwytz) | Svitto | Sviz |
SO | Solothurn | Solothurn | Soleure | Soletta | Soloturn |
SG | Sankt Gallen | Sankt Gallen | Saint-Gall | San Gallo | Son Gagl |
TG | Thurgau | Thurgau | Thurgovie | Turgovia | Turgovia |
TI | Ticino | Tessin | Tessin | Ticino | Tessin |
UR | Uri | Uri | Uri | Uri | Uri |
VS | Valais | Wallis | Valais | Vallese | Vallais |
VD | Vaud | Waadt | Vaud | Vaud | Vad |
ZG | Zug | Zug | Zoug | Zugo | Zug |
ZH | Zürich | Zürich | Zürich | Zurigo | Turitg |
Uute kantonite vastuvõtmine
muudaŠveitsi laienemine uute kantonite vastuvõtu teel lõppes aastal 1815. Pärast Vorarlbergi ebaõnnestunud katset aastal 1919 Šveitsiga ühineda taaselustati Šveitsi laienemise jätkamise idee aastal 2010 parlamentaarse liikumisega, mis võimaldaks Šveitsiga piirnevate piirkondade ühinemist.