Vorarlberg

Vorarlberg on Austria liidumaa. Selle pealinn on Bregenz. Liidumaa piirneb põhjas Saksamaaga (Baieriga), läänes Liechtensteini ning läänes ja lõunas Šveitsiga.

Vorarlbergi liidumaa

saksa Bundesland Vorarlberg

Vorarlbergi liidumaa lipp
Landesflagge
Flag of Vorarlberg (state).svg
Dienstflagge
Vorarlbergi lipp

Pindala: 2601 km²
Elanikke: 388 711 (1.01.2017) Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 149,4 in/km²
Pealinn: Bregenz

Liidumaa läänepiiril voolab Rein ja loodepiiril paikneb Bodeni järv. Kõrgeim tipp on 3312-meetrine Piz Buin.

Vorarlbergi valitseja oli kuni 1160. aastani Bregenzi hertsog ja seejärel Montforti krahv kuni 1525. aastani, kui Habsburgid üle võtsid. Peale esimest maailmasõda soovisid paljud elanikud liituda Šveitsiga, 11. mail 1919 toimunud referendumis hääletasid 80% selle poolt. Kuid Šveitsis ei saavutanud see toetust - Šveitsi prantsuse- ja itaaliakeelsed kantonid ei soovinud juurde saada veel ühte saksakeelset osa, ka protestandid ei tahtnud juurde tugevalt katoliiklikku ala. Ka nâiteks Itaalia soovis, et Šveits loobus Ticino kantonist, kui riigi idapiiril peaks toimuma muutusi. Ka Austria ja liitlasväed kartsid jõudude tasakaalu muutumist Kesk-Euroopast.

RahvastikRedigeeri

Elanike arvRedigeeri

  • 145 400 (1910)
  • 193 700 (1951)
  • 351 100 (2001)
  • 364 000 (2006)
  • 378 500 (2015)[1]

2008. aastal moodustasid immigrandid 18% elanikest. Suurimad rahvusrühmad on austerlaste järel türklased ja endise Jugoslaavia rahvad.

Erinevalt teistes liidumaadest, kus domineerib austriabaieri murre, on Vorarlbergis domineeriv alemanni murre. Sellepärast on Voralberg kultuuriliselt lähedasem rohkem Šveitsile, Liechtensteinile ja Švaabimaale kui muule Austriale.

AsustusRedigeeri

Vorarlberg on asustustihedusega 142 inimest km² kohta Viini järel teine liidumaa.

Vorarlbergis on 5 linna: Dornbirn, Feldkirch, Bregenz, Hohenems ja Bludenz.

HaldusjaotusRedigeeri

Liidumaa jaguneb 4 ringkonnaks: Bregenzi ringkond, Dornbirni ringkond, Feldkirchi ringkond ja Bludenzi ringkond. Liidumaal on 96 valda, neist 11 on alevvalla õigustega.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri