Kivistis

Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend. Kivististe uurimisega tegeleb paleontoloogia.

Kivistised on geoloogias väga olulised, sest annavad otseselt infot geoloogilises minevikus eksisteerinud eluvormide kohta, kaudsemalt saab nende põhjal teha järeldusi ka paleogeograafia, paleoklimatoloogia jms kohta.

Kivistist võib vaadata ka kui kivimis esinevat geoloogilist struktuuri.

Vanimate leitud kivististe vanus on mitu miljardit aastat. Kõige vanemad leitud kivistised kuuluvad stromatoliitidele, kuid nende biogeenne päritolu ei ole üldtunnustatud, sest sarnased moodustised võivad tekkida ka elusorganismide vahenduseta. Seetõttu ei ole ka teadlaste seas üksmeelt vanimate kivististe vanuse osas.

Eesti kivistised

Teo Lophospira sp. kivistis, mis leitud keskordoviitsiumi Uhaku lademe lubjakivist Tallinnas. Kuulub Eesti Loodusmuuseumi kogusse

Eesti vanaaegkonna settekompleks on väga rikas mitmesuguste kivististe poolest. Tuntumad Eesti kivistised on käsijalgsed (Brachiopoda), trilobiidid (Trilobita), nautiloidid (Nautiloidea) jne.

Vaata ka

Kirjandus

Tinn, O. & Meidla, T. 2006. Kuidas tekib kivistis. Eesti Loodus 5: 12–15.

Välislingid

Teaduse helisõnastik: Fossiil (Oive Tinn) – ERR Teadus, 28. oktoober 2010
[1] Info fossiilide kohta koos piltidega. Eesti Geokogude portaal