Liikide kirjeldamine
Liigi kirjeldus on äsja avastatud liigi ametlik kirjeldus, tavaliselt teadusartikli vormis. Selle eesmärk on anda selge kirjeldus uuest organismist ja selgitada, kuidas see erineb varem kirjeldatud liikidest või sugulasliikidest. Selleks, et liigi kirjeldus oleks vastuvõetav peab see järgima aja jooksul kehtestatud standard kuju. Loomade nimetamine nõuab ICZN-koodi järgimist ja taimede puhul ICN-koodi. Liikide kirjeldus sisaldab enamasti fotosid või muid illustratsioone tüüpmaterjalist koos märkustega. Väljaanne, milles liiki kirjeldatakse, annab uuele liigile ametliku teadusliku nime. Umbes 1,9 miljonit liiki on kindlaks tehtud ja kirjeldatud, kuid arvatakse, et tegelikult võib eksisteerida umbes 8,7 miljonit liiki. Veel miljonid liigid on aja jooksul välja surnud.[1]
Uute liikide kirjeldamine muuda
Uute liikide kirjeldamine algab isendi leidmise ja kogumisega. Teine samm on põhjalik kirjeldamine ja spetsialistidega suhtlemine, et kindlaks teha, et tegemist pole lihtsalt variatsiooniga mingist teisest liigist. Tihti on vajalik geneetiline testimine, kuna eriti väikeste liikide puhul võib DNA analüüs olla ainus viis liikide eristamiseks.[2]
Ilma liikide olemasolust teadmata pole võimalik neid kaitsta ja vaid vajaliku informatsiooni olemas olles saab võimalikuks hinnata näiteks Euroopa bioloogilise mitmekesisuse ulatust. Eriti tähelepanuväärne on see, et üle 60% uutest liikidest on kirjeldanud mitteprofessionaalsed taksonoomid. Amatöörid on tunnustatud kui oluline osa ökoloogia ja astronoomia tööjõust, kuid mitteprofessionaalsete taksonoomide panus alfataksonoomiasse ei ole siiani täielikult teadvustatud. Oluline on töötada välja süsteem, mis toetaks ja juhiks paremini seda tohutut tööjõudu, sest on oluline ületada taksonoomilist takistust ja kiirendada planeedi bioloogilise mitmekesisuse kirjeldamise protsessi, enne kui on liiga hilja.[2]
Paljud teadusasutused omavad ka suur kogusid isendeid, kelle liik pole määratud ja kelle hulgas võib esineda uusi liike, kuid uue liigi kirjeldamisest kuni liigi kinnitamiseni võib minna aastaid. Mitmed teadlased ei jõua kõiki isendeid läbi töötada ja uusi liike otsida.
Nime panemine muuda
Uue liigi nimi muutub kehtivaks (zooloogilises terminoloogias) alates selle ametliku teadusliku kirjelduse avaldamise kuupäevast. Kui teadlane on teinud vajalikud uuringud, et teha kindlaks, et avastatud organism kujutab endast uut liiki, võetakse teaduslikud tulemused kokku teaduslikus manuses, kas raamatu osana või teadusajakirjale esitatavas artiklis.
Teaduslik liigikirjeldus peab vastama mitmele nomenklatuuri koodides sätestatud formaalsele kriteeriumile, näiteks vähemalt ühe tüübinäidise valimine. Nende kriteeriumide eesmärk on tagada, et liiginimi oleks selge ja üheselt mõistetav, näiteks rahvusvahelises zooloogilise nomenklatuuri koodeksis on sätestatud, et "autorid peaksid uute nimede moodustamisel olema mõistlikult hoolikad ja kaalutletud, et need oleksid valitud hilisemat kasutajat silmas pidades ning et need oleksid võimalikult sobivad, kompaktsed, kõlavad, meeldejäävad ja ei tekitaks pahameelt."
Liikide nimed kirjutatakse ladina tähestiku 26 tähega, kuid paljud liikide nimed põhinevad teiste keelte sõnadel ja on ladiniseeritud.[3]
Kui käsikiri on avaldamiseks heaks kiidetud, luuakse ametlikult uus liiginimi.
Kui liiginimi on määratud ja heaks kiidetud, ei saa seda üldjuhul enam muuta, välja arvatud vea korral. Näiteks nimetas üks saksa kollektsionäär ühe mardikaliigi (Anophthalmus hitleri) 1933. aastal Adolf Hitleri järgi, kui too oli äsja saanud Saksamaa kantsleriks. Ei ole selge, kas sellist pühendamist peetakse tänapäeval vastuvõetavaks või sobivaks, kuid nimi on endiselt kasutusel.[4]
Liiginimesid on valitud mitmel erineval alusel. Kõige tavalisem on nimetamine liigi välise välimuse, päritolu järgi või on liigi nimi pühendus teatud isikule.
Tihti pannakse ka uutele liikidele leidis järgi nimi või kellegi järgis kes aitas liigi leidmise kaasa.
Liikide kirjeldamise ajalugu muuda
Varased bioloogid avaldasid sageli terveid köiteid või mitmeköitelisi kirjeldusteoseid, et kataloogida kõik teadaolevad liigid. Need kataloogid sisaldasid tavaliselt iga liigi ulatuslikku kirjeldust ja neid illustreeriti sageli kordustrükkimisel.[5]
Viited muuda
- ↑ Mora, Camilo; Tittensor, Derek P.; Adl, Sina; Simpson, Alastair G. B.; Worm, Boris (23. august 2011). "How Many Species Are There on Earth and in the Ocean?". PLOS Biology (inglise). 9 (8): e1001127. DOI:10.1371/journal.pbio.1001127. ISSN 1545-7885. PMC 3160336. PMID 21886479.
{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link) - ↑ 2,0 2,1 Fontaine, Benoît; Achterberg, Kees van; Alonso-Zarazaga, Miguel Angel; Araujo, Rafael; Asche, Manfred; Aspöck, Horst; Aspöck, Ulrike; Audisio, Paolo; Aukema, Berend; Bailly, Nicolas; Balsamo, Maria; Bank, Ruud A.; Belfiore, Carlo; Bogdanowicz, Wieslaw; Boxshall, Geoffrey (23. mai 2012). "New Species in the Old World: Europe as a Frontier in Biodiversity Exploration, a Test Bed for 21st Century Taxonomy". PLOS ONE (inglise). 7 (5): e36881. DOI:10.1371/journal.pone.0036881. ISSN 1932-6203. PMC 3359328. PMID 22649502.
{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link) - ↑ Wellner, S.; Lodders, N.; Kämpfer, P.YR 2012. "Methylobacteriumcerastii sp. nov., isolated from the leaf surface of Cerastium holosteoides". International Journal of Systematic and Evolutionary Microbiology. 62 (Pt_4): 917–924. DOI:10.1099/ijs.0.030767-0. ISSN 1466-5034.
- ↑ George, Rose (13. aprill 2002). "A beetle called Hitler". Journalism. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. veebruar 2009.
- ↑ Keyser, Rudolph; Munch, Peter Andreas; Unger, Carl Rikard (1848). Konge-speilet (islandi). Trykt hos C.C. Werner & Comp.