Ava peamenüü

Hausa keel on afroaasia keelkonna Lääne-Tšaadi keelte rühma kuuluv keel, mida räägitakse peamiselt Nigeerias ja Nigeris, aga ka Ghanas, Beninis, Kamerunis, Elevandiluurannikul, Sudaanis ja Togos. Seda keelt kõnelevad emakeelena umbes 25 miljonit inimest ja teise keelena umbes 15 miljonit inimest,[1] seega on hausa keel Aafrikas kõnelejate arvult neljandal kohal (araabia, berberi ja suahiili keele järel).[2] Hausa keel on levinuim lingua franca Lääne- ja Kesk-Aafrikas.[3]

Hausa keel (Harshen Hausa)
Kõneldakse Nigeeria, Niger, Ghana, Benin, Kamerun, Elevandiluurannik, Sudaan, Togo
Piirkonnad Sahel
Kokku kõnelejaid 43 miljonit [1]
Keelesugulus Afroaasia keeled
 Tšaadi keeled
  Lääne-Tšaadi keeled
   Hausa-Gwandara (A.1)
    Hausa keel
Keelekoodid
ISO 639-1 ha
ISO 639-2 hau
ISO 639-3 hau
Nigeeria ja Nigeri alad, kus räägitakse hausa keelt
Nigeeria ja Nigeri alad, kus räägitakse hausa keelt

Hausa keele standard on Nigeeria suuruselt teises linnas Kanos kõneldav Kano murre, mis kuulub hausa keele idamurderühma.

Sisukord

FonoloogiaRedigeeri

Hausa keeles on viis täishäälikut, mida saab hääldada nii lühikeselt kui pikalt ning neli diftongi (kokku 14 vokaalfoneemi).

Monoftongid:

a) Lühikesed vokaalid: /a/, /e/, /i/, /o/ ja /u/.

b) Pikad vokaalid: /aa/, /ee/, /ii/, /oo/ ja /uu/.

Diftongid: /ai/, /au/, /iu/ ja /ui/.


Hausa keel kuulub toonikeelte hulka. Kõiki täishäälikuid võib hääldada madala, kõrge või langeva tooniga. Standardses kirjakeeles tooni ei märgita.

à è ì ò ù (madal toon)

á é í ó ú (kõrge toon)

â ê î ô û (langev toon)


Hausa keeles on 23 või 25 konsonantfoneemi (täpne arv sõltub keelekasutusest).

Konsonantfoneemid
  Bilabiaalne Alveolaarne Postalveolaarne Palataalne Velaarne Glotaalne
palataliseeritud tavaline labialiseeritud tavaline palataliseeritud
Nasaal m n
Klusiil helitu t t͡ʃ c k ʔ ʔʲ
heliline b d d͡ʒ ɟ ɡ ɡʷ
abruptiivne t͡sʼ t͡ʃʼ kʷʼ
implosiivne ɓ ɗ
Frikatiiv helitu ɸ s ʃ h
heliline z
Tremulant r
Kõks (ingl flap) ɽ
Poolvokaal l j w

Hausa keeles on 6 glotaalset konsonanti, mida saab hääldada 4–5 erinevas artikulatsioonikohas:

  • b' / ɓ, implosiivne konsonant [ɓ], mõnikord [ʔb];
  • d' / ɗ, implosiivne [ɗ], mõnikord [dʔ];
  • ts', ejektiivne konsonant, [tsʼ] või [sʼ] vastavalt dialektile;
  • ch', ejektiivne [tʃʼ] (puudub Kano dialektis);
  • k' / ƙ, ejektiivne [kʼ]; [kʲʼ] ja [kʷʼ] on erinevad konsonandid;
  • 'y, palataliseeritud glotaalne klusiil [ʔʲ], esineb ainult väikses tihtikasutatavate sõnade hulgas.

KirjasüsteemidRedigeeri

Hausa keelel on kolm kirjasüsteemi:

1) Bokoladina tähestiku põhjal loodud süsteem, mille võttis kasutusse Briti koloniaaladministratsioon 1930. aastatel. See on tänapäevase hausa keele ametlik kirjasüsteem.

A a B b Ɓ ɓ C c D d Ɗ ɗ E e F f G g H h I i J j K k Ƙ ƙ L l
/a/ /b/ /ɓ/ /tʃ/ /d/ /ɗ/ /e/ /ɸ/ /ɡ/ /h/ /i/ /(d)ʒ/ /k/ /kʼ/ /l/
M m N n O o R r S s Sh sh T t Ts ts U u W w Y y Ƴ ƴ Z z ʼ
/m/ /n/ /o/ /r/, /ɽ/ /s/ /ʃ/ /t/ /(t)sʼ/ /u/ /w/ /j/ /ʔʲ/ /z/ /ʔ/


2) Ajamiaraabia tähestikul põhinev süsteem, mis on olnud kasutusel alates 17. sajandist. Sellel puudub standardkeeles rakendus. Tänapäeval kasutatakse seda peamiselt ilukirjanduses, luuletustes ja mõnedes raamatutes, ning vähemalt ühes ajalehes.[4]


3) Braille ehk pimedate kiri – põhineb ingliskeelsel Braille kirjal.

Lisaks standardsele Braille ladina tähestikule on olemas järgmised tähed:   kw,   sh,   ts,   ɗ (moodustatud ingliskeelsete q, sh, st, ed põhjal) ning kolm tuletatud tähte:[5]

Lähtetäht:  
b
 
k
 
y
Tuletatud täht:  
ɓ
 
ƙ
 
ƴ

Grammatilised kategooriad[6]Redigeeri

KäändsõnadRedigeeri

ArvRedigeeri

Hausa keeles eristatakse nimisõna ainsust ja mitmust. Mitmust moodustatakse järgmistel viisidel:

1) a-lõpuliste sõnade puhul:

  • foneem a asendub diftongidega ai, oi või foneemiga u: albassa-albassai (sibul-sibulad);
  • sõnale lisatakse sufiks -ne, -ki, -naki või -ye: oba-obane (isa-isad), gona-gonaki (farm-farmid), kwana-kwanaki (päev-päevad), uwa-uwaye (ema-emad);
  • a jäetakse välja ning toimub viimase silbi ebareeglipärane reduplikatsioon: danga-dangogi (aed-aiad), yasa-yasosi (sõrm-sõrmed), kofa-kofofi (uks-uksed);
  • a asemele lisatakse tüvele mitmuse tunnus -una: kataruka-katarukuna (sild-sillad), riga-riguna (jope-joped).

2) e-lõpuliste sõnade puhul reduplitseeritakse viimane silp või asendatakse lõppvokaal mitmuse tunnusega -aye: wake-wakeke (uba-oad), fure-furaye (õis-õied).

3) i-lõpuliste sõnade puhul:

  • i asendub a, ai või are-ga: aboki-abokai (sõber-sõbrad), wuri-wurare (koht-kohad), marari-marare (orb-orvud);
  • i asemel lisatakse tüvele mitmuse tunnus -una: daki-dakuna (kodu-kodud);
  • i asemel lisatakse tüvele mitmuse tunnus -aye: kifi-kifaye (kala-kalad).

4) o-lõpulistel sõnadel:

  • o asendub a või i-ga: yaro-yara (poiss-poisid), bako-baki (võõras-võõrad);
  • o asemel lisatakse tüvele mitmuse tunnus -aye: berdo-berdaye (tuvi-tuvid);
  • o asemel lisatakse tüvele mitmuse tunnus -anu või -unu: ido-idanu (silm-silmad), sanfo-sanfuna (korv-korvid);
  • tüvele lisatakse -ni või -ri: kafo-kafoni (sarv-sarved).

5) u-lõpulistele sõnadele lisatakse -a või -na: hanu-hanua (käsi-käed), rumbu-rumbuna (hoidla-hoidlad).

SuguRedigeeri

Hausa keeles eristatakse mees- ja naissugu, kusjuures sugu markeeritakse ainult ainsuses. Sugude väljendamiseks on järgmised võimalused:

1) Erinevate sõnade kasutamine: oba (isa) – uwa (ema), mutum (mees) – matše (naine);

2) Lisasõnade kasutamine (miši või namiši – mees, matše – naine): da namiši (meeslaps=poiss), dia matše (naislaps=tüdruk);

3) Erinevad sõnalõpud: naissoost nimisõnadel on tavaliselt lõpus -a, meessoost nimisõnadel võib lõpus olla ükskõik milline vokaal, nt sariki (kuningas) – saraunia (kuninganna).

Omadussõnad ühilduvad nimisõnaga soos ja arvus.

KääneRedigeeri

Hausa keeles on ainult omastav kääne, mida väljendatakse partiklite na (meessugu) ja ta (naissugu) abil:

Riga ta Abbega (Abbega jope)

Kwara na šinkaffa (riisitera)

Kiire häälduse tõttu võib vokaal a ühendis na ära kaduda ning sellisel juhul osutab omastavale käändele kahe substantiivi vahel paiknev n:

Suna-n-yaro (poisi nimi)

TegusõnadRedigeeri

AegRedigeeri

Hausa keeles on viis grammatilist aega – aorist (määramata minevik), täisminevik, lihtminevik, olevik, tulevik. Olevik, täisminevik ja tulevik esinevad kahes vormis: pöördelises vormis ning partitsiibi kujul.

Aegade moodustamiseks kasutatakse asesõnu, mis paiknevad tegusõna ees, ning aega markeerivaid sufikseid. Isikulistel asesõnadel on kaks vormi: empaatiline e subjektiivne ja tavaline e objektiivne.

Järgnevas tabelis on loetletud hausa keele isikulised asesõnad. Aoristi puhul on antud tavaline vorm ning sulgudes empaatiline vorm. Teiste aegade empaatilised vormid saab moodustada vastavate partiklite lisamisega tavalise vormi ette. Oleviku, täismineviku ning tuleviku puhul on esimesena antud pöördeline vorm ning sulgudes partitsiibi vorm.

Asesõna Aorist Imperfekt Olevik Perfekt Tulevik
Mina na (nina) na ni ke (nina) nina (nika) ni/ni-i (zani)
Sina (meessugu) ka (kaika) ka ka ke (kana) kaka (kanka) ka/ka-a (zaka)
Sina (naissugu) ki (ke ki) kin ki ke (kina) kika (kinka) ki/ki-i (zaki)
Tema (meessugu) ya (ši ya) ya ši ke (šina) šika (šinka) ši/ši-i (zaši)
Tema (naissugu) ta (ita ta) ta ta ke (tana) taka (tanka) ta/ta-a (zata)
Meie mu (mu mu) mun mu ke (muna) muka (munka) mu/mu-u (zamu)
Teie ku (ku ku) kun ku ke (kuna) kuka (kunka) ku/ku-u (zaku)
Nemad su (su su) sun su ke (suna) suka (sunka) su/su-u (zasu)
Prefiksid passiivis a an ake (ana) aka (anka) a

Olevikus tähistavad aega peale aluse asesõnade veel sufiks -na, abiverb ke ning verbi sufiks -wa (nt Mi kana-kaowa – Mida sa tood?).

KõneviisRedigeeri

Käskiv kõneviisRedigeeri

Käskivat kõneviisi märgitakse isikulise asesõna lisamisega verbivormi ette: ka-taffi (m) – 'sina mine', ku-taffi – 'teie minge'. Eitust väljendatakse partikli ba kordusega: ba ka-taffi ba – 'sina ära mine'.

Tingiv kõneviisRedigeeri

Tingivat kõneviisi väljendatakse sidesõnade kadan ja en abil (tähenduses 'kui').

SõnajärgRedigeeri

Hausa keele sõnajärg on SVO (subjekt-verb-objekt),[1] mis on teine kõige levinum sõnajärjetüüp maailmas. Morfoloogiliselt tüübilt kuulub hausa keel aglutineerivate keelte hulka.[7]

ArvsõnadRedigeeri

Hausa keele arvsõnad ühest kümneni:[8]

üks – daya

kaks – biyu a

kolm – uku

neli – huɗu

viis – biyar

kuus – shida

seitse – bakwai

kaheksa – takwas

üheksa – tara

kümme – goma

Keelenäiteid[9]Redigeeri

yārṑ fāɗì
poiss PST.3SG.M kukkuma

Poiss kukkus.

mā̀tā-tā tanā̀ dafà àbinci
naine-POSS.1SG.F IPFV.3SG.F tegema söök

Minu naine teeb süüa.

Glossimisel kasutatud lühendid:

  • PST – minevik
  • 3 – kolmas isik
  • SG – singular e ainsus
  • M – meessugu
  • POSS – possessiivaspekt
  • 1 – esimene isik
  • F – naissugu
  • IPFV – imperfektaspekt

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 The Ethnologue. Hausa, the Language of Nigeria. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
  2. Languages of Africa. Forum on China-Africa Cooperation. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
  3. Hausa language. Encyclopedia Britannica. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
  4. Hausa language, alphabets and pronunciation. Omniglot, the Online Encyclopedia of Writing Systems and Languages. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
  5. Nigerian Braille. Wikipedia, the Free Encyclopedia. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
  6. Schön, James Frederick. 1862. Grammar of the Hausa language. London, Church Missionary House. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
  7. Hausa. About World Languages. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
  8. Hausa Numbers. Learn101.org. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
  9. Examples for language Hausa. The World Atlas of Language Structures Online. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)

VälislingidRedigeeri