Egiptuse kobra ehk haja (Naja haje) on mürgine madu mürknastiklaste sugukonnast kobra perekonnast.[2]

Egiptuse kobra

Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Alamhõimkond Selgroogsed Vertebrata
Klass Roomajad Reptilia
Selts Soomuselised Squamata
Alamselts Maolised Serpentes
Infraselts Alethinophidia
Sugukond Mürknastiklased Elapidae
Perekond Kobra Naja
Liik Egiptuse kobra
Binaarne nimetus
Naja haje
Sünonüümid
  • Coluber Haje LINNAEUS 1758
  • Cerastes candidus LAURENTI 1768
  • Coluber candidissimus LACÉPÈDE 1789
  • Vipera haje — DAUDIN 1803
  • Naja haje — MERREM 1820
  • Naja haje — DUMÉRIL & BIBRON 1854
  • Naja haje var. viridis PETERS 1873
  • Naja haie — BOULENGER 1891
  • Naja haje — SCHMIDT 1923 (fide BROADLEY 1968)
  • Naja haje legionis VALVERDE 1989
  • Naja haje haje — WELCH 1994
  • Naja haje haje — BROADLEY & HOWELL 1991
  • Naja haje — WELCH 1994
  • Naja haje — BROADLEY 1998
  • Naja (Uraeus) haje — WALLACH et al. 2009[1]

Klassifikatsioon

muuda

Egiptuse kobral on roomajate andmebaasi alusel järgmised alamliigid:

Levila

muuda

Egiptuse kobra elab Aafrika põhja- ja keskosas, Kirde-Aafrikas[2] ning Araabia poolsaarel.

Naja haje haje levila riigiti: Sahara-tagune Aafrika, Alžeeria, Benin, Burkina Faso, Kamerun, Kongo Demokraatlik Vabariik, Elevandiluurannik, Djibouti, Egiptus, Eritrea, Etioopia, Gambia, Ghana, Keenia, Liibüa, Mali, Maroko, Niger, Nigeeria, Senegal, Sudaan, Tansaania, Togo, Tuneesia, Uganda, Mauritaania, Lääne-Sahara, Somaalia.[3]

Eluviis

muuda

Ta kasvab kuni kahe meetri pikkuseks. Ta on päevase eluviisiga; toitub pisiimetajatest, lindudest, kahepaiksetest.[2]

Toksilisus

muuda
 
Egiptuse kobra nn ärritunud poosis

Ärritudes tõstab kobra keha eesosa üles ja sirutab kaela ümber oleva lõdva naha laiali nagu kapuutsi. Mõni kobra suudab pritsida mürki kuni kahe meetri kaugusele ründaja silmadesse. Mürk tekitab suurt valu ja võib põhjustada ka pimedaksjäämist.

Vastumürk

muuda

Egiptuse kobra hammustusi registreeritakse harva ja need võivad olla, erinevatel põhjustel, surmlõppega. Kuid hammustuse mõju, mille käigus madu ka sülge eritab, organismidele saab püüda tagasi pöörata vastumürgi manustamisega.[4]

Viited

muuda
  1. Naja haje roomajate andmebaas veebiversioon (vaadatud 24.09.2013) (inglise keeles)
  2. 2,0 2,1 2,2 Loomade elu 5:301.
  3. http://www.toxinology.com/fusebox.cfm?fuseaction=main.snakes.display&id=SN0181 Clinical Toxinology Resources] veebiversioon (vaadatud 24.09.2013)
  4. SNAKEBITE MANAGEMENT OVERVIEW DOCUMENT, Toxinology Dept., Women’s & Children’s Hospital, North Adelaide SA 5006 AUSTRALIA, STATE TOXINOLOGY SERVICES, www.toxinology.com record number SN0181, Naja haje haje (pdf) veebiversioon (vaadatud 24.09.2013) (inglise keeles)