Ava peamenüü
Khoisani keeled (märgitud helepruuniga) maailma keelkondade seas
Khoisani keelte leviala (märgitud kollasega)

Khoisani keelteks nimetatakse Lõuna-Aafrikas (Lõuna-Aafrika Vabariik, Namiibia, Angola ja Botswana) ning Tansaanias kõneldavaid keeli, milles on imihäälikuid ning mis ei kuulu Nigeri-Kordofani, Niiluse-Sahara ega Afroaasia keelte hulka. Khoisani keeltel puudub sugulus, vaid hõlmavad keeleliiduna vähemalt kolm keelkonda ning mõned isoleeritud keeled. Seega on võimatu rekonstrueerida khoisani keeltele ühist algkeelt. Varem arvati need keeled või osa neist ühtsesse khoisani keelkonda.

Khoisani keeli kõnelevad rahvad on bušmanid (sanid), hotentotid (khoid), damarad ja namad. Tansaanias on veel hatsad ja sandaved. Kõnelejate koguarvuks hinnatakse 150 000.

Khoisani keeltele on iseloomulikud imihäälikud ja suur foneemide arv (rekord on hoo keele käes: 164 foneemi). Tüüpilised on ka nominaalklasside süsteemid.

Enne bantude ekspansiooni elasid khoisanite rühmad ka Aafrika põhjapoolsematel aladel. Nendelt võtsid mõned bantu keeled Lõuna-Aafrikas ning võib-olla ka Keenias kõneldav dahalo keel imihäälikud üle, kuid neid keeli ei arvata khoisani keelte hulka, sest nad kuuluvad teistesse keelkondadesse. On olemas vaieldav hüpotees, et imihäälikud on relikt inimkonna "ürgkeelest".[1]

Khoisani keelte keelkonnadRedigeeri

Khoisani keelte seas saab võrdleva keeleteaduse meetoditega leida järgmised keelkonnad ja isoleeritud keeled.

Hatsa keelRedigeeri

Sandave keelRedigeeri

Keskkhoisani keeled (kvadi-khoe keeled)Redigeeri

ja Kua murret)

Lõunakhoisani keeledRedigeeri

Lõunakhoisani keelte kahest põhiharust kõneldakse tänapäeval veel kummastki ühte keelt.

  • ǃUi keeled
    • nuu keel (5 kõnelejat Lõuna-Aafrika Vabariigis, väljasurev)
    • Xam
    • Vaal-Oranje: ǂUngkue, ǁŨǁʼe
    • Outliers: ǁXegwi, ǃGãǃne
  • Taa keeled
    • ida: hoo keel (4200 kõnelejat, põhiliselt Botswanas)
    • lääs: Nǀamani, Nǀuǁen
    • Nosopi alamjooks: ʼAuni, ǀHaasi

Põhjakhoisani keeledRedigeeri

  • Ju

Ju keel on umbes 45 000 kõnelejaga murdekontiinum. Selle tuntumate murrete hulka kuuluvad ning Juǀʼhoan ehk ǂKxʼauǁʼein.

  • ǂHõã (200 kõnelejat Botswanas)[2]

Võimalikud sisesuhtedRedigeeri

Põhja- ja lõunakhoisani keeltel ning ǂHõã keelel on eriti palju tüpoloogilisi ühisjooni, mis ei pruugi tuleneda sugulusest, näiteks põhisõnajärg SVO ning vähene fleksioon erinevalt keskkhoisani keeltest, kus on põhisõnajärg SOV ning rikkalik fleksioon.

Güldemann/Elderkin peavad keskkhoisani keeli ja kvadi keelt sugulasteks ning oletab, et ka sandave keel kuulub sellesse keelkonda. Pidepunktideks on nt ainsuse isikulised asesõnad (neid keeli oletatakse pärinevat kvadi-khoe algkeelest.[3]

Asesõna Sandave keeles Kvadi-khoe algkeeles
Ainsuse esimene isik tsi *ti (kvadi tʃi)
Ainsuse teine isik ha- *sa
Ainsuse kolmas isik (tüvi) he- *xa- (kvadi ha-)
Ainsuse kolmas isik (järelliide) -w(e), -m *-V[ees] (eesvokaal) (khoe -bV, -mV)
Ainsuse 3. isik (naissugu, järelliide) -su *-V[ees] (eesvokaal) (khoe -sV)

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Ülevaate argumentidest annab Hartmut Traunmülleri artikkel Clicks and the idea of a human protolanguage. – PHONUM, 9, 2003, lk 1–4]
  2. 2,0 2,1 T. Güldemanni ja R. Voßeni järgi (Heine/Nurse 2000) isolaat.
  3. Tom Güldemann, Edward D. Elderkin. On external genealogical relationships of the Khoe family.

KirjandusRedigeeri

  • Joseph H. Greenberg. Africa as a linguistic area. – William R. Bascom, Melville J. Herskovits (toim). Continuity and change in African cultures, University of Chicago Press 1959, lk 15–27.
  • Isaac Schapera. The Khoisan Peoples of South Africa – Bushmen and Hottentots, Routledge: London 1960.
  • Otto Köhler. Die Khoe-sprachigen Buschmänner der Kalahari. – Forschungen zur allgemeinen und regionalen Geschichte (Festschrift Kurt Kayser), Steiner: Wiesbaden 1971.
  • E. O. J. Westphal. The click languages of Southern and Eastern Africa. – T. A. Sebeok (toim). Current Trends in Linguistics, kd 7: Linguistics in Sub-Saharan Africa, Mouton: Berlin 1971.
  • J. C. Winter. Die Khoisan-Familie. – Bernd Heine, Thilo C. Schadeberg, Ekkehard Wolff (toim). Die Sprachen Afrikas, Buske: Hamburg 1981, lk 329–374.
  • Rainer Voßen. Die Khoe-Sprachen: ein Beitrag zur Erforschung der Sprachgeschichte Afrikas, Köppe: Köln 1997.
  • Yvonne Treis. Names of Khoisan languages and their variants. – Matthias Schladt (toim). Language, identity, and conceptualization among the Khoisan, Köppe: Köln 1998.
  • Tom Güldemann, Rainer Voßen. Khoisan. – Bernd Heine, Derek Nurse (toim). African Languages: An Introduction, Cambridge University Press, 2000, lk 99–122.

VälislingidRedigeeri