Keelesugulus on mitme keele ühine algupära.[1] Keeli, mis põlvnevad samas algkeelest, nimetatakse sugulaskeelteks.[2] Sugulaskeeled omavahel moodustavad keelkonna, kus vajadusel on võimalik jaotada keeli allrühmadesse vastavalt sugulusastmele.[3]

Keelesugulust iseloomustavad:

  • mitme keele ühine algupära;
  • põlvnemine ühest algkeelest;
  • kuulumine samasse keelkonda või hõimkonda.[2]

Sugulaskeeled sarnanevad sõnavara ja grammatilise ehituse poolest (nt lauseehitus).[3] Tänapäeval on hakatud arenguloolise keelesuguluse ja nn keelepuu teooria kõrval tähtsustama ka keelekontaktide osa keelte arengus.[2] Tartu Ülikooli 2018. aasta uuringus ilmnes, et Uurali keelte levik on osaliselt seotud inimeste levikuga, kuid keelesugulus ei pruugi tähendada geneetilist sugulust.[4]

Viited

muuda
  1. "Keelesugulus". sonaveeb.ee. Vaadatud 14. novembril 2023.
  2. 2,0 2,1 2,2 "Keelesugulus". Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 14. novembril 2023.
  3. 3,0 3,1 "Keelesugulus. Maailma keeled". www.opiq.ee. Vaadatud 14. novembril 2023.
  4. Tambets, Kristiina (1. oktoober 2018). "Kas keelesugulus on päris sugulus? Geenid vastavad". ERR Novaator. Vaadatud 14. novembril 2023.