Suulu keel
Suulu keel on bantu keelte hulka kuuluv keel, mis on üks 11 ametlikust Lõuna-Aafrika Vabariigi keelest. Emakeel on see umbes 22,7% lõunaaafriklastele, kuigi rohkem kui pool Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvastikust saab sellest aru. Suulu keel sarnaneb väga koosa keelega ja neid kahte peetakse vastastikku mõistetavaks.[2]
| Suulu keel | |||
|---|---|---|---|
| Kõneldakse |
 Lõuna-Aafrika Vabariik Zimbabwe Lesotho Malawi Svaasimaa Mosambiik | ||
| Piirkonnad | KwaZulu-Natal, Mpumalanga | ||
| Kokku kõnelejaid | 10,3 miljonit (2006)[1]. | ||
| Keelesugulus |
| ||
| Ametlik staatus | |||
| Ametlik keel |
Lõuna-Aafrika Vabariik | ||
| Keelekoodid | |||
| ISO 639-1 | zu | ||
| ISO 639-2 | zul | ||
| ISO 639-3 | zul | ||
 Suulu keelt kodukeelena kõnelejate osakaal Lõuna-Aafrikas 2011. aastal
| |||
Suulu keel on suurima kõnelejate arvuga keel Lõuna-Aafrika Vabariigis, ületades isegi inglise ja afrikaani keele. Seda kõneldakse enim KwaZulu-Natali ja Mpumalanga provintsides. Suulu keele kõnelejaid leidub veel ka Zimbabwes, Lesothos, Malawis, Svaasimaal ja Mosambiigis. Kõnelejate arv 2006. aasta seisuga on Lõuna-Aafrika Vabariigis 9 980 000 ja see on kasvamas. Kõikides riikides on kõnelejaid kokku 10 349 100. Suulu kirjakeel põhineb ladina tähestikul.[1]
Keeleline variatsioon
muudaSuulu keeles on mitmeid dialekte, millest nelja järgmist peetakse peamisteks: Suulu (Suulumaa), Suulu (Natali), Lala ja Qwabe. Suulu keelel põhineb ka üks pidžinkeel, mis kasutab segu suulu, inglise, afrikaani ja teiste Aafrika keelte sõnavarast.[3]
Häälikusüsteem
muudaPaljud silbid lõppevad suulu keeles täishäälikuga ning keeles ei esine kaashäälikuühendit.[4]
Vokaalid
muudaSuulu keeles on viisvokaali (a, e, i, o, u), mis võivad olla nii pikad kui lühikesed. Kuigi vokaali pikkus võib muuta sõna tähendust, ei märgita seda kirjas.[4]
Konsonandid
muudaImihäälikud
muudaImihäälikuid kasutatakse mitmes Lõuna-Aafrika Vabariigi keeles.[5] Suulu keeles on kolm imihäälikute artikulatsiooni:
- c – dentaalne, võrreldav hammaste imemisega ’tsk tsk’ heli tehes;
- q – alveolaarne, võrreldav klaaspudelilt korgi eemaldamisega;
- x – lateraalne, võrreldav hobusele keele naksutamisega.
Kõik kolm artikulatsiooni sisaldavad omakorda viit imihäälikut, mis on kas helilised, nasaalsed või hõngushäälikud. Kokku on seega suulu keeles 15 imihäälikut.[5]
Kähiseva häälega hääldatud konsonandid
muudaKähisevate konsonantide esile toomisel on häälepaelad vibreerimise ajal rohkem avatud, et õhk nende vahelt välja pääseks. Sellise hääldusviisiga käib kaasas kuuldav heli.[4] Suulu keeles on kähisevad konsonandid näiteks /bʱ/ ja /dʱ/.
Implosiivsed konsonandid
muudaImplosiivsed konsonandid erinevad tavalistest sulghäälikutest sellel määral, et õhku hingatakse hääldamise ajal sisse, mitte välja.[4] Suulu keeles on selliseks konsonandiks bilabiaalne /ɓ/. Kirjapildis oleks see b.
Ejektiivid
muudaEjektiivid on helitud konsonandid, mis tuuakse esile, kui hääliku hääldamisel suletakse ka samaaegselt häälepilu. Õhusurve suus paisub ja kui heli lahti lastakse, käib sellega kaasas märgatav õhupahvak.
Suulu keeles /t’/ /k’/ ja /p’/. Ejektiivi tunnus on ülakoma otse foneemi järel.[4]
Konsonantfoneemide tabel
muuda| Bilabiaalne | Labiodentaalne | Dentaalne | Lateraalne | (Post)alveolaarne | Postalveolaarne/ palataalne |
Velaarne | Larüngaalne | ||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Imihäälikud | helitu | kǀ (c) | kǁ (x) | kǃ (q) | |||||
| helitu kähiseva häälega |
kǀʰ (ch) | kǁʰ (xh) | kǃʰ (qh) | ||||||
| heliline kähiseva häälega |
gǀʱ (gc) | gǁʱ (gx) | g!ʱ (gq) | ||||||
| heliline nasaalne | ŋǀ (nc) | ŋǁ (nx) | ŋ! (nq) | ||||||
| heliline nasaalne kähiseva häälega |
ŋǀʱ (ngc) | ŋǁʱ (ngx) | ŋ!ʱ (ngq) | ||||||
| Klusiilid | helitu ejektiiv | p’ (p) | t’ (t) | cʼ (ty) | k’ (k) | ' | |||
| helitu hõngushäälik | pʰ (ph) | tʰ (th) | cʰ (tyh) | kʰ (kh) | |||||
| heliline kähiseva häälega |
bʱ (bh) | dʱ (d) | ɟʱ (dy) | gʱ (g) | |||||
| implosiivne | ɓ (b) | ||||||||
| Frikatiivid | helitu | f (f) | s (s) | ɬ (hl) | ʃ (sh) | x (rh) | h (h) | ||
| heliline kähiseva häälega |
vʱ (v) | zʱ (z) | ɮ (dl) | ɣ̈ (gr) | ɦ (hh) | ||||
| Afrikaadid | helitu ejektiiv | ts’ (ts) | tʃ‘ (tsh) | kx’ (kr) | |||||
| helitu hõngushäälik | tsʰ (ths) | ʧʰ (thsh) | |||||||
| heliline kähiseva häälega |
ʤʱ (j) | ||||||||
| Nasaalid | heliline | m (m) | n (n) | ɲ (ny) | ŋ (n’) | ||||
| heliline kähiseva häälega |
mʱ (mh) | nʱ (nh) | ɲʱ (nyh) | ||||||
| Poolvokaalid | heliline | w (w) | l (l) | y (y) | |||||
| heliline kähiseva häälega |
wʱ (wh) | lʱ (lh) | yʱ (yh) | ||||||
Sulgudes on märgitud foneemide kirjapilt. Häälikud ise on välja toodud IPA-s.
Toon
muudaNagu suurem osa bantu keeltest, kuulub ka suulu keel toonikeelte alla. See tähendab, et mõned sõnad – kuigi samamoodi kirjutatud – saavad erineva tähenduse vastavalt kõneleja toonile. Näiteks sõnad "preester" ja "õpetaja" kirjutatakse suulu keeles mõlemad umfundisi ja nende erinevust saab väljendada ainult tooniga. Vaikimisi kasutatakse madalat tooni, kuigi häälikutel võib olla nii kõrge kui ka langev toon. Suulu keel kasutab ka sõnatooni – toon ei sõltu sellest, kui palju silpe sõnas on. Suulu keele substantiividel on neli erinevat toonimustrit, verbidel kaks.[6]
Grammatika
muudaSuulu keel on morfoloogiliselt aglutineeriv keel.[5] Keele sõnavaras on üsna palju laensõnu teistest keelest (inglise ja afrikaani).[7]
Nimisõnad
muudaSuulu keele nimisõnad koosnevad kahest olulisest osast – tüvest ja prefiksist. Prefiksite põhjal jaotatakse nimisõnad viieteistkümnesse klassi eelkõige nende grammatilise käitumise järgi, aga ka semantiliste omaduste järgi. On olemas klassid inimeste, loomade, taimede jm kohta, kuigi mitte kõiki substantiiviklasse ei saa nii täpselt liigitada. Klasse saab liigitada paaridesse nende binaarse opositsiooni põhjal (ainsus – mitmus). Nt moodustavad klass 1a ja 2a paari. Klass 1a kasutab prefiksit u-, klass 2a aga prefiksit o-. Sõna "isa" kuulub klassi 1a ja selleks, et sellest mitmust moodustada, tuleb vahetada sõna ees olevat prefiksit järgnevalt:
| Ainsus | Tõlge | Mitmus | Tõlge |
| Ubaba | 'isa' | Obaba | 'isad' |
Vastavalt sellele, millisesse klassi kuulub nimisõna, valitakse ta teised lauseosad – verbid, adjektiivid jne – samast klassist.[5] Suulu keeles pole definiitseid artikleid.[4]
Verbid
muudaSuulu keele verbidele lisandub mitmeid morfeeme, nagu näiteks:
- subjekti märkiv prefiks;
- ajamorfeem, mis määrab mineviku, tuleviku vms;
- objekti märkiv prefiks;
- sufiks, mis näitab erinevaid verbi omadusi, näiteks modaalsust.
Verbile lisanduv sufiks on peaaegu alati olemas, ülejäänud morfeemide lisandumine sõltub lause eesmärgist ja funktsioonist.[5]
Verbitüved võivad olla väga lühikesed, ka ühetähelised. Mõned näited:
| -w- | kukkuma |
| -dl- | sööma |
| -siz- | aitama |
Lisades erinevaid sufikseid, muutub ka tähendus:
| -enz- | tegema |
| -enzan- | midagi koos tegema |
| -enzel- | kellegi jaoks midagi tegema |
| -enzis- | panema kedagi midagi tegema |
Süntaks
muudaSõnajärg on suulu keeles subjekt-verb-objekt (SVO). Kui objekt võib esineda lauses eraldi sõnana, siis subjekt on alati verbi ees prefiksina, välja arvatud juhtudel, kus tahetakse subjekti eriliselt rõhutada.[5]
Näide subjekti märkivast prefiksist si- ja pronoomenist thina (mõlemad tähendavad "meie"):
| Sihamba manje. | Me lähme nüüd. |
| Thina sihamba manje. | Meie lähme nüüd. |
Põhiarvsõnad
muudaSuulu põhiarvsõnad ühest kümneni[8] :
| Üks | kunye |
| Kaks | kubili |
| Kolm | kuthathu |
| Neli | kune |
| Viis | kuhlanu |
| Kuus | isithupha |
| Seitse | isikhomisa |
| Kaheksa | isishiyagalombili |
| Üheksa | isishiyagalolunye |
| Kümme | ishumi |
Sõrmedel loendamine
muudaEmakeelena suulu keelt kõnelevad inimesed loendavad sõrmedel, alustades vasaku käe väikesest sõrmest ja liikudes järjest parema käe pöidlani ning sealt edasi väikese sõrmeni. Numbrid kuuest üheksani on omapärase etümoloogilise taustaga: number kuus, isithupha, tähendab pöialt; number seitse, isikhomisa, tähendab "see, mis nimetab"; kaheksa ehk isishiyagalombili tähendab "kaks on järel" ja lõpuks üheksa, isishiyagalolunye, tähendab "üks on järel".[8]
Keelenäited
muudaUbusuku obuhle namaphupho amamnandi!
Head ööd ja ilusaid unenägusid!
Halala ngosuku lokuzalwa!
Palju õnne sünnipäevaks!
Ngubani igama lakho?
Mis on su nimi? [9]
Lisaks
muudaSuulu keele pronoomenisüsteem ei võimalda viisakuse väljendamist nagu paljud Euroopa keeled.[10] Lokatiivseid demonstratiive on suulu keeles kolm: siin, seal ja seal kaugemal (vastavalt lo, lowo, lowaya). Väljendite "see on siin", "see on seal" ja "see on seal kaugemal" kasutamine on komplitseeritum, sest iga kolme väljendi kasutamisel on 14 eri viisi, mis sõltuvad sellest, mis substantiiviklassi sõna kuulub jm. Kokku on suulu keeles seega 42 moodust, millega väljendada erinevaid kohasuhteid.[11]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Zulu Ethnologue (vaadatud oktoobris 2013)
- ↑ ZULU – South African Language Zulu (vaadatud oktoobris 2013)
- ↑ UCLA Language Materials Project (vaadatud oktoobris 2013)
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Zulu About World Languages (vaadatud oktoobris 2013)
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 Zulu language – Community Memory (vaadatud oktoobris 2013)
- ↑ Rycroft, David K. 1980. "The Depression Feature in Nguni Languages and Its Interaction with Tone", Communication No. 8. Department of African Languages, Rhodes University, Grahamstown
- ↑ Zulu language Encyclopedia Britannica (vaadatud oktoobris 2013)
- ↑ 8,0 8,1 Zulu numbers – Of Languages and Numbers (vaadatud novembris 2013)
- ↑ Zulu Phrases and Common Sentences – Linguanaut (vaadatud oktoobris 2013)
- ↑ WALS Online – Zulu language (vaadatud oktoobris 2013)
- ↑ Locative Demonstrative Copulatives – White Zulu (vaadatud oktoobris 2013)