Ava peamenüü

Bujumbura (varem Usumbura) on Burundi suurim linn, infrastruktuuriline ja majanduslik keskus. Asub riigi lääneosas, Tanganjika järve kirdenurga kaldal 794 m kõrgusel merepinnast.

Bujumbura

[ bužumb'uura ]
Pindala: 86,5 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 374 766 (2010)[1]

Koordinaadid: 3° 23′ S, 29° 22′ E
Bujumbura (Burundi)
Bujumbura

www.mairiebujumbura.gov.bi
Vaade linnale Bujumbura katedraali tornist. Taamal Tanganjika järv
Vaade kesklinnale Bujumbura katedraali tornist. Taamal Tanganjika järv
Satelliidipilt
Turg

Halduslikult langeb linn kokku Bujumbura linnaprovintsiga. Linna pindala on 87 km².

NimiRedigeeri

Nimi tähendab 'kartuliturgu'.

LoodusRedigeeri

Bujumbura paikneb kitsal tasandikul Tanganjika järve ja Kirira mägede vahel.

RahvastikRedigeeri

Aastal 2005 oli elanike arv 187 297, teistel andmetel 634 500.

Varasemad andmed:

  • 1965: 70 000
  • 1967: umbes 67 000
  • 1988: umbes 194 000 (hinnang)[1]
  • 1990: 235 440 (rahvaloendus, ametlik)[1]
  • 1991: 634 479 (hinnang)[2]
  • 1994: 330 500
  • 1996: 300 000 (hinnang)
  • 1999: 319 098 (hinnang)
  • 2000: 298 300 (hinnang)[1]
  • 2010: 374 766 (hinnang)[1]

Bujumbura, mis oli varem riigi pealinn, on võrreldes teiste Aafrika riikide pealinnadega kasvanud aeglaselt, sest tagamaa ei ole suur ja riigis on käinud kodusõda.

Rahvastiku tihedus oli 1999. aastal 3668 in/km².

Linnas elavad põhiliselt tutsid, hutud ja batvad, kuid on ka ruandasid, bembasid, regasid, virasid ja teiste Burundi rahvaste esindajaid. On ka Belgia päritolu inimesi, samuti araablasi, India päritolu inimesi ja kreeklasi, kes tegelevad peamiselt kaubandusega.

MajandusRedigeeri

Bujumbura on Burundi majanduskeskus. Seal asuvad riigi pankade ja tähtsate ettevõtete peakorterid.

TööstusRedigeeri

Bujumburas toodetakse muu hulgas tsementi, tekstiiltooteid (tekke ja võrke), paberit, seepi, värve ja õlut. Linnas on kohvi- ja kalatöötlemistehas. Töödeldakse nahka. Bujumbura piirkonnas tegeldakse ka käsitööga ja toodetakse ravimeid.

Bujumbura lähedal toodetakse kulda.

Elektrit saadakse hüdroelektrijaamast Rusizi jõel.

KalapüükRedigeeri

Tegeldakse kalapüügiga, mis on linlaste tähtis elatusallikas. Põhiline püügikala on triiptrissa (Stolothrissa tanganicae).

PõllumajandusRedigeeri

Linna ümbrus on põllumajanduspiirkond, kasvatatakse muu hulgas banaane, maniokki, maisi ja puuvilla.

TransportRedigeeri

Bujumbura on ka Burundi suurim (sisevee) sadamalinn. Bujumbura sadama kaudu viiakse üle Tanganjika järve suur osa Burundi põhilisest ekspordiartiklist kohvist, samuti puuvilla, nahka ja tinamaaki.

Linnal on parvlaevaühendus Kigomaga Tansaanias. Kigoma kaudu on ühendus ka Ujijiga, kust kaubad veetakse raudteel Dar es Salaami. Väiksem osa kaubavahetust käib Kalemie kaudu.

Linnas on ka Bujumbura rahvusvaheline lennujaam.

Mombasast Bujumburasse kulgeb 1500 km pikkuses Ida-Aafrika tähtis maantee (maantee 109).

AjaluguRedigeeri

Linna arenes väikesest külast, kuhu 1889. aastal rajati Usumbura, Saksamaa sõjaline tugipunkt toonases Saksa Ida-Aafrikas (Usumbura). Linnale panid alguse saksa kolonistid 1899.[3]

Pärast Esimest maailmasõda sai Usumburast soodsa asendi tõttu Belgia mandaatterritooriumi (hiljem hooldusterritooriumi) Ruanda-Urundi halduskeskus.

Aastal 1962 sai nimeks Bujumbura. Samal aastal sai linnast iseseisva Burundi pealinn. Ta oli pealinn 2019. aastani, mil uueks pealinnaks sai Gitega.

Iseseisvusajal on Bujumburas kuni 2005. aastani toimunud arvukaid lahinguid hutude rahvaväe ja tutside domineerimise all oleva armee vahel.

HaridusRedigeeri

 
Burundi Ülikooli Kiriri linnak

Bujumburas asub Burundi Ülikool.

VaatamisväärsusedRedigeeri

Kesklinn on koloniaallinn suure turu, rahvusstaadioni, suure mošee ja katoliku kiriku Bujumbura peapiiskopkonna Bujumbura katedraaliga.

On säilinud Saksa koloniaalvõimu aegseid hooneid, näiteks postiülema maja.

Tähtsamad muuseumid on Burundi Elumuuseum ja Burundi Geoloogiamuuseum. Samuti on linnas islami kultuurikeskus.

Vaatamisväärsused on ka Rusizi rahvuspark, Livingstone'i ja Stanley kivi linnast 10 km lõunas (kivi, mille juures käisid David Livingstone ja Henry Morton Stanley 14 päeva pärast oma ajaloolist kohtumist Ujijis (Tansaania); teise versiooni järgi tegelik kohtumispaik Ujiji asemel) ning Niiluse kõige lõunapoolsema lisajõe läte, mida Bujumburas nimetatakse Niiluse läteteks.

Ka parlamendihoone ja ülikool on vaatamisväärsused.

Järve ääres on supelrannad (Kookoserand). Rand on tükeldatud ja erastatud, nii et igal rannalõigul on oma nimi. Kõige populaarsemad hotellid ja ööklubid on Saga rannas ja Karera rannas.

KultuurRedigeeri

Filmi "George of the Jungle" tegevus leiab nime poolest aset Bujumburas, kuigi koht näeb filmis hoopis teistsugune välja.

Tuntud bujumburalasiRedigeeri

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri