Antenni võimendus

Antenni võimendus on antenni peasuunas kiiratava või vastuvõetava kiirgusvõimsuse tiheduse suhe sellesse võimsustihedusse, mida sama toitevõimsuse juures kiirgaks või võtaks vastu kaovaba võrdlusantenn samas ruuminurgas. Võrdlusantenniks on isotroopkiirgur (kiirgab või võtab vastu igas suunas ühtlaselt) või poollainedipool (suunadiagramm 8-kujuline).

Antenni võimendus on määratud suunateguri ja kasuteguriga.

Suundantenni tüüpiline suunadiagramm polaarkoordinaadistikus. Näidatud on peasuuna sagar (main lobe), tagasagar (back lobe) ja külgsagarad (side lobes)

Suunategur

muuda

Antenni suunategur   näitab, kui palju on elektrivälja tugevus   peasuunas (või samaväärne magnetvälja tugevus  ) antennis suurem kui isotroopkiirguris samadel tingimustel:

 

kus  ,   ja   on vastavalt elektrivälja tugevus, magnetvälja tugevus ja kiirgusvõimsuse tihedus isotroopkiirguris.

Seega iseloomustab antenni võimendus seda, kuivõrd on antenn võimeline koondama antenni sisendvõimsust kitsaks vihuks (sagaraks) antenni peasuunas.

Antenni kasutegur

muuda

Antenni kasutegur   iseloomustab antenni elementides tekkivaid elektrienergia kadusid, nt tingituna nende elektritakistusest.

Kuna voolujaotused on saate- ja vastuvõtuantennides erisugused (mis tuleneb sellest, et vastuvõtuantenni lähiväli erineb saateantenni lähiväljast), tuleb vahet teha saate- ja vastuvõtuantenni kasuteguritel:

  • Saatmisel:  

kus   on kiirgusvõimsus antenni suunadiagrammi peasuuna sagaras ja   on kogu juurde juhitav võimsus (kiirgusvõimsus pea-, taga- ja kõrvalsagarates kokku).

  • Vastuvõtmisel:  

kus   on tarbijale (vastuvõtuseadmele) antav võimsus ja   on elektromagnetilisest kiirgusväljast võetav elektriline võimsus; see määratakse antenni efektiivse pindala järgi, mis on võrdeline võimenduse ja elektromagnetvälja lainepikkuse ruuduga.

Võimenduse arvutus

muuda

Antenni võimendus   arvutatakse suunateguri ja kasuteguri korrutisena:

 

kus

suunategur  ;
kasutegur   (saateantennil   ja vastuvõtuantennil  ).

Kasutegur jääb sageli vahemikku 0,6 … 0,8, seega määrab võimenduse eelkõige suunategur (võib ulatuda mitmekümneni):

 

Võimenduse ühik

muuda

Antenni võimendust väljendatakse harilikult detsibellides (dB), kusjuures võrdlussuuruseks on kas isotroopkiirguri või poollainedipooli kiirgusvõimsus:

 

Sõltuvalt sellest, kas võrdlusantenniks on isotroopkiirgur või poollainedipool, kasutatakse tähist dBi või dBd. Erinevus isotroopkiirguri ja poollainedipooli võimenduste vahel on 2,15 dB:

 

Eri tüüpi antennide võimendusi:

  • isotroopkiirgur: 0 dBi, −2,15 dBd
  • poollainedipool: kuni 2,15 dBi, 0 dBd
  • silmusdipool: kuni 3,7 dBi
  • Yagi antenn: enamasti 15 … 20 dBd (sõltub elementide arvust ja antenni pikkusest)
  • logoperioodiline antenn: enamasti 6 … 10 dBd (sõltb elementide arvust ja antenni pikkusest)
  • paraboolantenn: enamasti 20 dBi kuni 70 dBi (olenevalt [[lainepikkuse ja antenni geomeetriliste mõõtmete suhtest)

Kui antenni võimendust ei mõõdeta mitte detsibellides, vaid suhtühikutes, kasutatakse terminit antenni võimendustegur:

 

Vaata ka

muuda