Eboniit (kreeka k ebenos, 'eebenipuu') ehk kõvakummi on suure väävlisisaldusega (30–50%) kummi. Eboniit on keemiliselt püsikindel, hea elektriisolatsioonivõimega ja mehaaniliselt hõlpsalt töödeldav tumepruun või läikivmust aine. Eboniiti saadakse kautšuki (toorkummi) struktuuri muutmise teel teda väävliga töödeldes.[1] Tarvitati enne plastmasside leiutamist elektri-, keemia- ning meditsiiniaparaatides, puhkpillide huulikute valmistamiseks jm. Hea dielektrikuna kasutati eboniitpulka hõõrdumiselektri demonstreerimiseks.

Eboniidist osadega telefoniaparaat (20. sajandi algul)

Eboniidi tootmise tehnoloogia leiutas 1851. aastal Ameerika keemik Charles Goodyear.

ViitedRedigeeri

  1. ENE 2. köide, 1987