Elektripaigaldis

Elektripaigaldis on talitluslik kogum mitut liiki elektriseadmetest ja muudest asjakohastest seadistest, mis on statsionaarselt paigaldatud ning mõeldud alaliseks kasutamiseks eelnevalt kindlaks määratud asukohas.[1]

Elektripaigaldiste liigitusRedigeeri

Elektripaigaldised liigitatakse funktsionaalselt tugevvoolupaigaldisteks ja nõrkvoolupaigaldisteks.

TugevvoolupaigaldisRedigeeri

Tugevvoolupaigaldis on elektriseadmete süsteemne kogum, mille peamine funktsioon on elektrienergia, lihtsustatult voolu üle kandmine elektritoitepunktist või - allikalt (elektri)tarbijatele. Tugevvoolupaigaldise kaudu võib toimuda ka süsteemi juhtimine, info edastamine (internet läbi elektrijuhistiku jms) kuid info edastamine, vajadusel konverteerimine on reeglina tugevvoolupaigaldise lisa-, mitte põhifunktsioon.

Tugevvoolupaigaldist, selle osi võib funktsionaalselt jaotada liigitada veel jõu(elektri)paigaldiseks, valgustuspaigaldiseks, (elektri)küttepaigaldiseks jne.

Jõupaigaldise põhiülesandeks on elektrienergia (voolu, võimsuse) ülekandmine tarbijateni (elektripaigaldise ühendusklemmideni, pistikupesadeni jne).

Valgustuspaigaldise sisse arvatakse lisaks elektrienergia ülekandmise seadmetele ka valgustid ja nende lülituseks-kommuteerimiseks ja juhtimiseks vajalikud seadmed. Valgustuspaigaldise ülesanne on valguse tootmine ja rajatise valgustamine.

Kütte-jahutuspaigaldise hulka arvatakse lisaks elektrienergia ülekandmise seadmetele ka elektrikütteseadmete ja nende lülituseks ja juhtimiseks vajalikud seadmed. Küttepaigaldise ülesanne on ettemääratud kohas alal etteantud keskkonna temperatuuri hoidmine või selle etteantud piirides hoidmise tagamine. Küttepaigaldise alla võib arvata ka teiste energiakandjatega küttelahenduste juhtimine (termostaadid) ning ka kütmiseks vajaliku energia tootmise, ülekandmise, -konverteerimise seadmed (nt soojuspump).

Elektripaigaldiste pingesüsteemide jaotus

  1. madalpingesüsteem
    1. vahelduvvoolul alates 50–1000 V (1 kV)
    2. alalisvoolul alates 125–1500 V (1,5 kV)
  2. keskpingesüsteem alates 1,5–35 kV
  3. kõrgepingesüsteem alates 100 kV piiranguta

NõrkvoolupaigaldisRedigeeri

Nõrkvoolupaigaldis on seadmete süsteemne kogum, mille peamine funktsioon on anduritelt, süsteemist, selle seadmetelt pingesignaalidest koosneva indformatsiooni saamine, selle edastamine ja info korraldamine süsteemi väljunditesse. Nõrkvoolusüsteemi kaudu selle seadmetele alla 5 V pingega elektritoite ülekandmine (nt PoE seadmed LAN võrgus) on nõrkvoolupaigaldise lisa-, mitte põhifunktsioon. nõrkvoolupaigaldisteks peetakse arvutivõrke, nii kiudoptikaga kui vaskjuhtidega kaabeldustega, tulekahjusignalisatsioon ATS, valvesignalisatsioon, audio- ja videosüsteemid ja paljud muud erinevad kontrolli- ja side süsteemid, milles seadmetevaheline tööpinge alla 50 V ei kvalifitseeru madalpingeelektripaigaldiseks. Igal reeglil on erandeid, üheks näiteks- tulekahju- ja valvesignalisatsiooni sisse arvatakse ka häireväljundid - sireenid, vilkurid, mille tööpinge on 230 V. Mitmetes nõrkvoolusüsteemides on kasutusel alalispinged ja akudega varutoitelahendused.

Automaatikasüsteem võib vastavalt süsteemi osade vahel kasutatavale tööpingele kuuluda tugev- või nõrkvoolu alla, funktsionaalsuselt on automaatika nii tugev- kui nõrkvoolusüsteeemi tunnustega, info kogumise, käitlemise-korraldamise ja edastamise osas nagu nõrkvoolusüsteemina, üle 50 V pingega täiturite ajamite töö tagamisena nagu tugevvoolupaigaldisena, mistõttu liigitatakse automaatikasüsteemi pingest sõltumatuna eraldi automaatikapaigaldisena.

Elektripaigaldisi liigitatakse neid ümbritsevate keskkondade järgi sisepaigaldisteks ja välispaigaldisteks.

SisepaigaldisedRedigeeri

Sisepaigaldised on reeglina hoones, kaitstud ilmastiku muutuvate mõjutuste eest, kuid eranditena vastavalt hoones ruumide kasutustele võib selles tekkida (EX1) või püsivalt olla või tõenäoliselt tekkida plahvatusohtlik keskkond (EX tsoon), näiteks sädelahenduse või detonatsiooni tekkimist välistavatest komponentidest koosnevat elektripaigaldist eeldav või keemiliselt agressiivne keskkond, mis kahjustab tavalises olmekeskkonnas kasutamiseks koostatud elektriseadmeid.

Elektriseadmete ja -materjalide keskkonda sobivuse valiku hõlbustamiseks on koostatud liigitus IP-astmeteks ehk -koodideks (IP – International Protection). Mõned tootjad lisavad kolmandaks parameetriks veel elektriseadme füüsilise tugevuse, vastupidavuse, vandaalikindluse. Suurem IP tähistuse number viitab seadme paremale kaitsusele välismõjude eest, samas viitab hooldustegevuse vajalikkusele.

Elektripaigaldiste liigitusvõimalusi on ka muid, näiteks paigaldise otstarbe või kuuluvuse järgi.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri