Plancki ühikud

Plancki ühikud moodustavad mõõtühikute süsteemi, mille esitas 1901. aastal Saksa füüsik Max Planck. Need on loomulikud ühikud, mis saadakse järgmiste füüsikakonstantide (looduskonstantide) korrutiste või jagatistena:

Plancki ühikusüsteemis on nende konstantide arvuline väärtus 1, mis lihtsustab paljusid arvutusi.

Plancki süsteemi tähtsus seisab eelkõige selles, et sellega on kindlaks määratud ühiksuuruste alampiirid, sealhulgas vähim võimalik pikkus ja lühim võimalik ajavahemik. Nendest väiksemate väärtuste korral pole seni tuntud füüsikaseadused enam kasutatavad.

PõhiühikudRedigeeri

Plancki põhiühikud tulenevad pikkuse, massi ja aja dimensioonidest ja avalduvad kolme konstandi kaudu:  ,   ja  . Lisaks loetakse Plancki süsteemi põhiühikuteks ka Plancki laeng ja Plancki temperatuur; nende esitamiseks on vaja vastavalt elektrilist konstanti   ja Boltzmanni konstanti  . Plancki laeng täidab seejuures tingimust, et kahe Plancki massi vaheline gravitatsioonijõud ja kahe Plancki laengu vaheline elektromagnetiline jõud on ühetugevused:  .

Konstant Suurus Dimensioon Valem Väärtus SI ühikutes
Plancki pikkus Pikkus L   1,616 255(18) · 10−35 m
Plancki mass Mass M   2,176 434(24) · 10−8 kg
Plancki aeg Aeg T   5,391 247(60) · 10−44 s
Plancki temperatuur Temperatuur Θ   1,416 784(16) · 1032 K
Plancki laeng Laeng Q   1.875 545 956(41) · 10−18 C

Konstandi   asemel võetakse mõnikord üheks  . Siis esitub massiühik taandatud massina:

 .

Tuletatud ühikudRedigeeri

Viie põhiühiku kõrval on kasutusel ka järgmised tuletatud Placki ühikud.

Ühik Suurus Dimensioon Valem Väärtus SI ühikutes
Plancki pindala Pindala L2   2,612 · 10−70 m2
Plancki ruumala Ruumala L3   4,222 · 10−105 m3
Plancki energia Energia ML2T−2   1,956 · 109 J
= 1,2209 · 1028 eV
= 543,4 kWh
Plancki impulss Impulss MLT−1   6,525 kg m·s−1
Plancki jõud Jõud MLT−2   1,210 · 1044 N
Plancki võimsus Võimsus ML2T−3   3,628 · 1052 W
Plancki tihedus Tihedus ML−3   5,155 · 1096 kg·m−3
Plancki ringsagedus Ringsagedus T−1   1,855 · 1043 s−1
Plancki rõhk Rõhk ML−1T−2   4,633 · 10113 Pa
Plancki vool Vool QT−1   3,479 · 1025 A
Plancki pinge Pinge ML2T−2Q−1   1,043 · 1027 V
Plancki näivtakistus Näivtakistus ML2T−1Q−2   29,98 Ω
Plancki kiirendus Kiirendus LT−2   5,56 · 1051 m·s−2
Plancki magnetinduktsioon Magnetinduktsioon MQ−1T−1   2,1526 · 1053 T
Plancki magnetvoog Magnetvoog ML2T−1Q−1   5,6227 · 10−17 Wb

VälislingidRedigeeri