Värvitemperatuur
Värvitemperatuur ehk värvsustemperatuur (tähis Tc) on valguse (nt päikese või lambi valguse) kelvinites mõõdetav tunnussuurus, mis väljendab värvinägemisega kaasnevat soojuslikku muljet. Füüsikaliselt on värvitemperatuur mustkiirguri selline absoluutne temperatuur, mille puhul musta keha kiirgus ühtib värvsuskoordinaatide poolest vaadeldava valgusallika valguskiirgusega. [1]
Värvitemperatuuriga saab iseloomustada üksnes neid värvsusi, mis on küllalt sarnased mustkiirguri võimalike värvsustega: punane, oranž, kollakasvalge, valge, sinakasvalge, sinine.
.
Värvitemperatuuril kuni 3300 K tundub valgus enamasti soojana, üle 5300 K külmana. Mida tugevam on valgustus, seda kõrgem võib olla silmale mugavana tunduv värvitemperatuur. [2]
Värvitemperatuuride näiteid:
- küünal – 1500 K
- hõõglamp 40, 60, 100 W – 2600, 2700, 2800 K
- leedlamp (sooja valgusega) – 2700–3000 K
- halogeenlamp (12 V) – 3000–3200 K
- luminofoorlamp (neutraalvalge) – 4000 K
- kuuvalgus – 4120 K
- ksenoonlamp, elektrikaar – 4500–5000 K
- keskpäevapäike – 5500 K
- päevavalgus – 6000–6500 K
- selge (sinine) taevas – vähemalt 9000 K