Radioaktiivrida

Radioaktiivrida on radioaktiivsel lagunemisel üksteisest järjestikku tekkivate nukliidide jada. See kujuneb, kui ühe nukliidi lagunemisel tekib teine nukliid, mis on samuti radioaktiivne, teisest kolmas jne kuni stabiilse tuumani. Uued nukliidid moodustuvad alfa- ja beetalagunemise teel. Igal alfalagunemisel väheneb nukliidi massiarv 4 ühiku võrra (beetalagunemisel see ei muutu). Nukliidide massiarvu saab siis esitada kujul , kus on naturaalarv ja (massiarvu neljaga jagamisel tekkiv jääk) saab olla kas 0, 1, 2 või 3. Niisiis saab esineda neli radioaktiivset rida:[1]

Ajalooliselt ja ka praktiliselt on neist tähtsad kolm: uraani-, aktiiniumi- ja tooriumirida, mida nimetatakse looduslikeks ridadeks. Neptuuniumirea radionukliide looduses (enam) ei leidu, välja arvatud vismut-209 (tänu oma ülipikale poolestusajale 1,9×1019 aastat), mis laguneb talliumiks-205. Aktiiniumi- ja raadiumirea nimetused pärinevad ajast, kui rea esimesteks liikmeteks peeti vastavaid nukliide.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ENE 7. köide, 1994