Paberiformaat on paberipoogna pikkuse ja laiusega määratud suurus ja kuju. Paberiformaadid on kehtestatud Euroopa standardiga EN ISO 216, mis põhineb Saksa Standardiorgaisatsiooni (DIN) poolt 1922. aastal vastu võetud standardil DIN 476.

Paberipakid formaadis A0–A8
(foto Barcelona Teadusmuuseumist)
A0-poogna jaotused

Standard määrab kindlaks neli seeriat (A, B, C, D) ja igaühes neist 11 suurust (tähistatakse numbritega 0–10). Formaadi tähis saadakse seeriatähe ja suurusnumbri kombinatsioonina, nt A4 või C6 (koos lühendiga DIN või ISO). Standardiseeritud on ka baasformaadist suuremaid formaate, näiteks topeltpoogen 2A0.

Poogna küljepikkuste suhe on kõigis seeriates . Niisuguse suhte korral on ka poolitamisel saadud poogen sellesama külgede suhtega. Iga järgmine formaat on pool eelmisest, seega on formaadid igas reas omavahel geomeetriliselt sarnased. Formaadi number näitab, mitu korda baasformaati 0 on poolitatud. Selline suhe on ainuke võimalik, mille korral ülaltoodud tingimus (lehe külgede suhe on sama) algformaadi poolitamisest kehtib. Teisisõnu kui paberi küljed suhtuvad teisiti kui arvud 1 ja ruutjuur kahest, siis sellise suhtega paberilehe poolitamisel tekib teise suhtega formaat kui enne poolitamist.

Paberipoogna baasformaatide pindalad:

  • A-seeria formaadi A0 pindala on 1 m2;
  • B-seeria formaadi B0 pindala on 21/2 m2 = 1,414 m2;
  • C-seeria formaadi C0 pindala on 21/4 m2 = 1,189 m2;
  • D-seeria formaadi D0 pindala on 2−1/4 m2 = 0,841 m2.

Formaatide mõõtmed esitatakse millimeetrites. Tolerants on mõõtmetel 150 mm ±1,5 mm, mõõtmetel 600 mm ±2 mm ja sellest suurematel ±3 mm.

Formaadiseeriatest A, B, C ja D saadud paberiformaadid formaadinumbritega 3 ja 4
ISO/DIN-paberiformaatide mõõtmed (mm × mm)
Formaadi
number
Seeria A Seeria B Seeria C Seeria D Formaadi
nimetus
0 841 × 1189 1000 × 1414 0917 × 1297 0771 × 1091 nelikpoogen
1 594 × 841 0707 × 1000 648 × 917 545 × 771 topeltpoogen
2 420 × 594 500 × 707 458 × 648 385 × 545 poogen
3 297 × 420 353 × 500 324 × 458 272 × 385 poolpoogen
4 210 × 297 250 × 353 229 × 324 192 × 272 veerandpoogen
5 148 × 210 176 × 250 162 × 229 136 × 192 kaheksandikpoogen
6 105 × 148 125 × 176 114 × 162 096 × 136
7 074 × 105 088 × 125 081 × 114 68 × 96
8 52 × 74 62 × 88 57 × 81
9 37 × 52 44 × 62 40 × 57
10 26 × 37 31 × 44 28 × 40

Paberi paksust ja tihedust iseloomustab tema ruutmeetrimass grammides, näiteks tavalisel A4-printeripaberil on see 80 g/m².

Paberiformaatide kasutamise näiteid
A0, A1 Postrid, plakatid, tehnilised joonised, mere- ja maakaardid
A1, A2 Postrid, plakatid, tehnilised joonised, mere- ja maakaardid, ajalehed
A2, A3 Plakatid, tehnilised joonised
B4, A3 Ajalehed, kaardid, noodid
A4 Ajakirjad, planketid, printeripaber, tehnilised joonised
A5 Koolivihikud, reklaamprospektid
D5 CD- ja DVD-ümbrised
A5, A6, A7, A8 Kartoteegikaardid
A6 Flaierid (reklaamlehed), postkaardid, märkmikud
B5, A5, B6, A6, A4 Raamatud (vt Raamatuformaat)
A7 Taskukalendrid, kiipkaardid
B7 Passid
B8, A8 Mängukaardid, visiitkaardid, etiketid
C4, C5, C6, B4 Kirjaümbrikud

Välislingid

muuda