Poiseuille seadus

Poiseuille seadus (ka Hageni-Poiseuille seadus) määrab vooluhulga vedeliku laminaarsel (keeristeta) voolamisel ümmarguse ristlõikega pikas sirges torus (ka kapillaaris):[1]

kus

on vooluhulk, s.o ajaühikus toru ristlõiget läbiva vedeliku ruumala, ühik kuupmeeter sekundis (m3/s);
on toru siseraadius (m);
on toru pikkus (m);
on rõhulang torus (Pa); siin on vedeliku rõhk toru alguses ja rõhk toru lõpus);
on vedeliku dünaamiline viskoossus (Pa·s).

Kui raadiuse asemel on antud toru läbimõõt , siis avaldub võrrand kujul

Oluline on tähele panna vooluhulga suurt sõltuvust toru läbimõõdust; näiteks selle kahekordistamisel kasvab vooluhulk 16-kordselt.

Seadus on järeldus Stokesi seadusest ja selleni jõudsid teineteisest sõltumatult Gotthilf Hagen aastal 1839 ja Jean Léonard Marie Poiseuille 1838. Esmakordselt avaldas võrrandi Poiseuille 1840. aastal.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ENE 7. köide, 1994