Trükikiri
Trükikiri on teksti trükitehniliseks paljundamiseks vajalike tähtede, numbrite ja muude märkide komplekt[1]. Igal komplektil ehk kirjatüübil on nimi, nt Times, Futura, Courier.
Tekstitöötluses nimetatakse kindla kujuga ja nimega kirjamärkide komplekti fondiks.[2] Arvutifonte (ingl computer font) on laias valikus ja neid lisandub järjest.
Kirju (sh fonte) liigitatakse tüübi, suuruse ja laadi järgi.
Kirjatüübid
muudaKirjatüüpi iseloomustavad tunnused on eelkõige suur- ja väiketähtede kõrguse suhe, põhi- ja abijoonte jämeduse suhe, samuti seriifide olemasolu või puudumine. Kirjatüüpide hulgas on ka ehiskirju ja kirjutuskirju, s.t käsitsi kirjutatud kirja kujulisi trükikirju.
Kirjasuurused
muudaTrükikirja suuruse ehk kirjakraadina mõistetakse tähtede kõrgust (suurtähe täppidest väiketähe alapikendusteni). Rea kõrgus – rea mõeldavast alusjoonest järgmise rea alusjooneni – valitakse keskmiselt 20% võrra suurem.
Trükitehnikas mõõdetakse pikkusi (kirjasuurust, tähtede ja ridade vahekaugust) tüpograafilise mõõdusüsteemi ühikutes, mille lõid Prantsuse kirjavalajad Pierre-Simon Fournier ja François-Ambroise Didot 18. sajandil. Selle süsteemi põhiühik on tüpograafiline punkt (tähis p, ka dp, Didot’ punkt). 1879. aastal seostati punkt meetrisüsteemiga: 1 meetrile vastab 2660 punkti ja seega 1 p ≈ 0,376 mm. Suuremad ühikud on tsiitsero (12 p ≈ 4,50 mm) ja kvadraat (48 p ≈ 18 mm).
Kui 1980. aastatel algas üleminek tinalaolt arvutil ladumisele, võeti kasutusele angloameerika tüpograafilise süsteemi punkt (tähis pt sõnast point), mida nimetatakse ka DTP-punktiks (ingl desktop point, ka PostScript point). Selle punkti suurus on 1/72 tolli, seega 25,4/72 ≈ 0,353 mm. Niisiis on DTP-punkt 6% väiksem kui Didot’ punkt.
Tinalao ajastul väljendati kirjasuurusi üldiselt täisarvu punktidega. Levinumatel kirjakraadidel on ajalooliselt väljakujunenud nimed.
Kirjakraad punktides |
Kirjasuurus mm | Kirjakraadi nimetus | ||
---|---|---|---|---|
Didot’ süsteemis | DTP-süsteemis | eesti k | inglise k | |
5 | 1,88 | 1,76 | pärl | Pearl |
6 | 2,25 | 2,12 | nonparell | Nonpearl |
7 | 2,63 | 2,47 | minjoon | Minion |
8 | 3,00 | 2,82 | ptii | Brevier |
9 | 3,38 | 3,18 | borgis | Bourgeois |
10 | 3,75 | 3,53 | korpus | Long Primer |
11 | 4,13 | 3,88 | – | Small Pica |
12 | 4,50 | 4,23 | tsiitsero | Pica |
14 | 5,25 | 4,94 | mittel | English |
16 | 6,00 | 5,64 | tertsia | Columbian |
Kirjalaadid
muudaPeamised kirjalaadid (kirjatüübi teisendid ja kirjaerisused) on järgmised:
- paks kiri
- kaldkiri ehk kursiiv
- allakriipsutus
- kapiteelkiri (väiketähekõrgused suurtähed)
- SUURTÄHTKIRI
- s õ r e n d u s
Laialt levinud fontidel on eraldi nimedega teisendeid, näiteks
- Arial
- Arial Narrow
- Arial Rounded MT Bold
- Arial Black
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Trükikiri (EE)
- ↑ Font (EE)
Kirjandus
muuda- Lembit Abo. Autori teatmik. Tallinn, Valgus, 2001
- Ivar Sakk. AA kuni Zz. Tüpograafia ülevaatlik ajalugu. Tallinn, 2011