Tüpograafia on trükise visuaalne teostus.[1]. Kitsamas tähenduses tegeleb tüpograafia trükiks ettevalmistatava materjali − tähtede, sõnade ja tekstimassiivi − korrastamisega, et anda teksti mõtet edasi võimalikult selgelt ja meeldejäävalt. Tüpograafia spetsiifiliseks avaldumisvormiks on kirjatähe ja tähtede süsteemi ehk kirjatüübi konstrueerimine.[2] Tüpograafiat käsitletakse ka osana trükikunstist.

Ajalugu

muuda

Tüpograafia nimetus tuleneb kreekakeelsetest sõnadest typos, ’lööma’ ja graphia, ’kirjutama’. Tüpograafia ajaloolisteks juurteks võib pidada antiikmaailmas (juba 1500 aastat eKr) kasutusel olnud vorme ja templeid, mille abil valmistati raha või vormistati tähtsaid dokumente. Tänapäevase tüpograafia sündi seotakse aga Hiinas 11. sajandil kasutusele võetud algeliste trükimasinatega. 13. sajandil võeti Hiinas kasutusele ka metallist trükitüübid. Euroopas algas trükitüüpidest teksti ladumine (vt kõrgtrükk) ja selle paljundamine trükimasina abil 15. sajandi keskel.

Teksti tüpograafia

muuda

Trükitekste hinnatakse tihti nende loetavuse järgi − kui kergesti on tekst loetav ning mõistetav. Loetavuse kohta on tehtud uuringuid, mis käsitlevad nii trükimärkide disaini, suurust kui ka omavahelist seost ning kuidas need mõjutavad näiteks lugemiskiirust või silmade väsimist. Näiteks on täheldatud, et püstkiri on paremini loetav kui kursiivkiri, ka väiketähtedega tekst on paremini haaratav kui suurtähtedega tekst, sest väiketähed on struktuurilt hõlpsamini eristatavad.

Tüpograafia termineid

muuda
  • Kirjatüüp (ingl typeface), digitaalkujul font (ingl font) – ühesuguse kirjapildiga trükikiri.
  • Kirjakraad, kirja kõrgus (ingl body size, type size) – trükitüübi tähepildi kõrgus, mõõdetakse tüpograafilistes punktides või kvadraatides).
  • Kirjalaad (ingl emphasis) – kirja teisendid (nt kursiiv ehk kaldkiri) ja erisused (nt sõrendus) teksti osade (nimed, terminid, definitsioonid jne) esiletõstmiseks.
  • Trükimärk (ingl character, type) – trükkimisel kasutatav kirjamärk (täht, number, kirjavahemärk, sümbol).
  • Pikend (ingl ascender) – trükitähe põhiosast ülespoole (ülapikend) või allapoole (alapikend) ulatuv osa, näiteks tähtedel d, g, k, p jt puhul.
  • Laopind (ingl type area) – küljendatud lehekülje trükiosa; lehekülg koosneb laopinnast ja veeristest.
  • Raamatukujundus (ingl book design) – raamatute kunstilise ja tehnilise trükiettevalmistuse võtete kogum.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. EKSS
  2. "Trükiettevalmistus" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 15. november 2017. Vaadatud 21. juunil 2017.

Kirjandus

muuda
  • Richard Hollis, 2007. Graafiline disain: Ülevaatlik ajalugu. EKA.
  • Gavin Ambrose, Paul Harris. The Fundamentals of Typography. Academia series.

Välislingid

muuda